Jaapanlased töötavad end surnuks

Jaapanlased Foto: SCANPIX

Jaapanis on juba aastakümneid olnud probleemiks ületöötamisest tingitud surmajuhtumid, sest selles riigis töötatakse nädalas keskmiselt üle 60 tunni.

Ületöötamisest põhjustatud surm kannab jaapani keeles nimetust «karoshi», edastab The Independent.

Kui läänes on levinud eneseabiraamatud, milles antaks nõu, kuidas töö ja eraelu tasakaalu viia ja perega rohkem koos olla, siis Jaapanis ei tunta sellist mõistet nagu töö ja eraelu tasakaal.

Jaapanis on kõigile «karoshi» teada, kuid sellest ei räägita valjult, vaid see on tabu ja sellest tingituna töötavad igal aastal sajad, võib olla tuhanded jaapanlased end igal aastal surnuks.

Eelkõige saavad ületöötamisest südame ja veresoonkonna probleeme ning teevad enesetappe 30 - 40-aastased inimesed. Üks neist oli 34-aastane Kiyotaka Serizawa, kes oma elu viimastel nädalatel töötas nädalas 90 tundi. Ta ei pidanud pingele vastu ja tegi enesetapu.

«Ta kolleegid teatasid mulle, et ta tegi hullumeelselt tööd, nad ei olnud varem näinud, et keegi nii töötaks,» teatas mehe isa Kiyoshi Serizawa.

Jaapanis on tööle pühendumine ja pärast tööd ülemustega aja veetmine kultuurinomriks, mida ei saa eirata.

Ületöötamine sai alguse 1970. aastatel, mil palgad olid võrdlemisi väikesed ja töötajad tahtsid saada ületundide eest lisatasu. 1980. aastatel oli ületöötamist aina enam ja jõukus kasvas. Jaapanist oli saanud maailmas USA järel mõjukuselt teine majandus maailmas.

1990. aastate majanduslanguse timngimustes tegid jaapanlased ületunde kartes, et neid vallandatakse. Nüüdseks teevad paljud 12-tunniseid tööpäevi ilma, et keegi silmagi pilgutaks.

«Jaapanis on ületöötamine kultuurinormiks. Seadused ei kohusta üle töötama, kuid töötajad tunnevad, et nad peavad seda tegema, kartes et nad ei ole piisavalt head,» teatas Kansai ülikooli sotsiaalteadlane Koji Morioka.

Jaapani tööministeeriumi andmetel suri möödunud aastal «karoshi» tõttu 189 inimest, kuid kuna kõiki juhtumeid ei ole ametlikult registreeritud, siis võib end surnuks töötanuid olla tuhandetes.

«Karoshi´t» on seni peetud meeste probleemiks, kuid inimõigusadvokaatide teatel on üha enam end surnuks töötavaid naisi.

Jaapanis on loodud «karoshi» ohvrite perede toetusorganisatsioon, mis abistab ületöötamisest tingitud haigusse või enesetapu tegemise tõttu elu kaotanute lähedasi. Kui töötaja sureb «karoshi» tõttu, siis on ta perel õigus saada riiklikku rahalist toetust.

Jaapani töötajad saavad aastas ametlikult 20 päeva puhkust, kuid vähesed puhkavad nii pikalt, paljud puhkavad kümme päeva või vähem, kuna töökohtades vaadatakse puhkusele kui laisklemisele ja tööle mitte pühendumisele.

Siiski on juba ka neid, kes julgevad ligi 20 puhkusepäeva välja võtta kartmata, et nad saavad laisa sildi külge.

Lisaks on Jaapanis tava töötada ühes firmas niikaua kui võimalik ja olla firmale truu. Ka see raksendab täismahus puhkuse väljavõtmist.