Lukoil reostab Venemaad

Naftaroestused Venemaa põhjaosas asuvas Komi Vabariigis suretavad Guardiani sõnul välja kohalikku kalavaru, taimestikku ja saastavad joogivett.

39 000 elanikuga unine linn Usinsk, asub Komi naftaäri südamikus. Seal asuvaid naftavälju kontrollib suuresti Lukoil, kes võttis tegevuse 1999. aastal üle Komitekilt ja hakkas kohalikku tootmist suurendama. 

Usinski naftalekked ei ärata laialdast tähelepanu, sest üksikuna vaadeldes pole nad suured. Musta veega tiigid, mille ääres kasvab surev elusloodus, on aga tavaline leid, kirjutatakse Guardianis. Vene loodusvarade ja keskkonnaministri sõnul lekib loodusesse igal aastal 1,5 miljonit tonni naftat- seda on kaks korda rohkem, kui 2010. aasta Mehhiko lahe rekordilise naftareostuse käigus merre voolas. 

Loodusvarade ministri sõnul on kohaliku naftaäri põhiprobleemiks umbes 60 protsendi ulatuses lagunenud või lagunev torustiku infrastruktuur.  Kuna trahvid lekete eest ei ole suured ja kontroll parandusete üle puudulik, peavad naftaärid odavamaks augud kinni lappida ja lekkinud naftale liiva peale valada - kui nad üldse midagi teevad - selle asemel, et investeerida uude torustikku. 

«Torustik on amortiseerunud, kogu infrastruktuur on NSVLi-aegne,» ütleb Venemaa rahvusvahelise keskkonnakaitseorganisatsiooni, Greenpeace'i, projektijuht Vasily Yablokov.

Riigi energiastatistika büroo andmetel registreeriti Venemaal 2014. aastal 11 709 toruleket. Võrdluseks toob Guardian Kanada, kus oli sarnaseid juhtumeid 133. 

Greenpeace on korraldanud Lukoili Komi esindajatega ka kohtumise, kus toodi välja 201 lekke asukohta. Lukoili esindajate sõnul oli kõiki asukohti uuritud ja leket ei tuvastatud 67 märgitud asukohas. Greenpeace'il on aga kõigist lekkepaikadest fototõendus. 

Tõenäoliselt on Komi naftareostuste arv veelgi suurem. Jablokovi sõnul pole võimalik kõikidele sealsetele piirkondadele ligi pääseda, kuid satelliidifotod nendest aladest lubavad seda arvata.

Saadud tulu Venemaa nafta- ja gaasipuurimisest moodustab umbes poole iga-aastasest riigieelarvest. Tulu hinnaks on aga märkimisväärne mõju loodusele ja kohalikele elanikele.

 Usinski ümbruses elavad kohalikud kurdavad, et tihedad naftareostused hävitavad nende tervist, saastavad nende joogivett ja mürgitavad jões elavat kalavaru ning põhjapõtru, kellest nende toidulaud sõltub. 

Kohaliku Ust-Usa haigla 2010. aasta statistikast ilmneb, et 1300 elanikuga külas, mis asub paljude reostuste saastatud Petšora jõe ääres, on sagenenud pea igat tüüpi haigused. Närvisüsteemi haigused täiskasvanutel, näiteks kasvasid 26 juhtumilt 1995. aastal 70 juhtumile 2009. aastal. Alla 18-aastastel patsientidel on selliste haiguste arv mitmekordistunud 72 juhtumilt 254 juhtumile. 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles