Prantsusmaa vanglasüsteem vapub kriisis

Euroopa suurim vangla Fleury-Mérogis asub Prantsusmaal.

FOTO: STEPHANE DE SAKUTIN/AFP/Scanpix

Prantsuse vanglate süsteem on kriisis ja seda peamiselt tänu sellele, et nii palju trellide taga istuvaid inimesi pole riigis varem olnud, vahendab the Local.

Juulis küündis kinnipeetavate arv võimude andmetel 69 375, ametlikult on aga riigi 188 vanglas vaid 58 311 kohta.

Pariisist lõunas asuv Fleury-Mérogis vangla on Euroopa suurim. See ehitati majutamaks 2857 vangi, kuid nüüd mahutab see 4539 inimest.

Osades vanglates nagu näiteks Lõuna-Prantsusmaal Nimesis on lubatud kohtade arv ületatud 207 protsendiliselt. Vangidele ei jätku enam voodeid, seega on nad sunnitud magama kongi põrandal madratsitel.

Justiitsministri hinnangul tuleks luua nö pool-vanglaid, kus kinnipeetavad ööbiksid, aga päeval oleks neil lubatud territooriumilt lahkuda.

Täna käis Nimes'i vanglas olukorraga tutvumas ka peaminister Valls ja justiitsminister Jean-Jacques Urvoas.

Peaministri sõnul avalikustatakse vanglaste küsimuse lahendamise tegevuskava sügisel.  Valls rõhutas, et lisaks vanglaste renoveerimisele ja uute kambrite ehitamisele, peab valitsus leidma ka kinnipidamisasutuste ülerahvastatusega tegelemiseks lühiajalisemaid lahendusi.

Prantsuse parempoolsed nõuavad uusi vanglasid, kuhu loodaks vähemalt 20 000 uut vanglakohta, sest vangide arv tervikuna langustrendi lähitulevikus ei näita. Kuid mitte kõik ei poolda antud lähenemist.

Prantsusmaa vanglate ülem Adeline Hazan hoiatas, et vanglakohtade suurendamine ei ole pikaajaline lahendus. «Ajalugu on näidanud, et mida rohkem me vanglaid ehitame, seda kiiremini kohad täituvad,» lausus ta, lisades, et ta ei poolda nii uute vanglaste ehitamist kui ka olemasolevate laiendamist.

Samas märkis ta, et 6000 lisakohta siiski aitaks praegust kriisi leevendada.

Hazan ütles, et Prantsusmaal tasuks mõelda millised on karistusmeetodite alternatiivid lisaks inimeste trellide taha panemisele, mis tema hinnangul peaks oma kõige viimane meetod.

Vanglaülem loetles näiteks tingimisi karistuse ja kriminaalhoolduse võimalusi, mis tähendaks küll inimese kontrolli, aga seda väljaspool füüsilist vanglahoonet.

Antud lähenemist pooldab ka praegune justiitsminister, kelle arvates oleks vajalik luua enam nö pool-vanglaid, kus kinnipeetavad ööbiksid, aga päeval oleks neil lubatud territooriumilt lahkuda. Ministri sõnul võib suure vangide hulga põhjusena näha nõiaringi, sest nimelt varasem vanglakogemus, kus kogetud vägivald, nii kinnipeetavate endi kui ka valvurite ja vangide vahel, tekitab aina uue vägivallalaine.

Vanglate ehitamise kui probleemi lahendamise vastu on ka François Bes Rahvusvahelisest Vanglate Vaatluskeskusest (International Prison Observatory, OIP). Tema sõnul tuleks noored seaduserikkujad suunata tööle või koolitustele, et aidata nad tagasi õigele teele. Bes rõhutas, et Prantsusmaal on ühe vangi ülalpidamiskulud päevas 100 eurot, samas nende puhul, kelle karistus ei tähenda igapäevast vangis istumist, on see 40 eurot.

Tagasi üles