Väljaande Newsweek andmetel kaevavad äärmusrühmitus Islamiriik ja teised sellised grupeeringud Egiptuses Sahara kõrbest natside ja liitlaste vanu miine, mille osade abil valmistatakse lõhkekehi.
Islamiriik kaevab Egiptuse kõrbes liitlaste ja natside miine
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
12. august 2016, 08:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teise maailmasõja päevadest on Egiptuse ja Liibüa kõrbealal umbes 17 miljonit miini, olles maailma suurim vabaõhu «relvaladu».
Egiptuse kõrbe loodeosast sai 1940. aastatel paik, mida tahtsid nii liitlasriigid kui teljeriigid. Pärast mitut aastat kestnud lahinguid jätsid Saksamaa, Itaalia ja Ühendkuningriigi väeüksused paika «pärandi», millest üle 70 aasta hiljem on saanud piirkonnas uus oht.
Sahara kõrbes olevad miinid ohustavad eelkõige rändkarajakasvatajatest beduiine, 2006. aasta andmetel hukkus seal vanade miinide tõttu üle 150 inimese.
Nüüd mängivad seal «mcgyvereid» Islamiriigi võitlejad, kes Egiptuse võimude teatel on kaevand vanu miine juba mõnda aega ja kasutanud saadud materjali pommide valmistamiseks.
«Meil on teada vähemalt kümme juhtumit, milles äärmusislamistid on kasutanud plahvatustes pomme, mis on ehitatud vanade miinide osadest. Isegi kaua aega pärast Teist maailmasõda on need miinid probleem,» teatas Egiptuse miinitõrje eest vastutav kõrge ametnik Fathy el-Shazly.
Tema sõnul sai miiniprobleem alguse 2004. aastal, mil ekstremistid tapsid Siinai poolsaare Taba kuurortis seitsme pommiga 34 inimest. Äärmusrühmitused, kaasa arvatud Egiptuse enda Ansar Beit al-Maqdis grupeering leidsid, et Teise maailmasõja aegsed miinid on «kullaauk».
Miinide otsimine ja väljakaevamine on eluohtlik tegevus, kuna tugevad tuuled liigutavad koos liivaga ka miine, mis võivad plahvatada. Samas on miinid piirkonna külade vaese elanikkonna jaoks sissetulekuallikas.
Egiptus ei ole ainus paik, kus Teise maailmasõja ajast pärit relvastust leida võib. Näiteks Iraagis konfiskeerisid Pešmerga üksused Islamiriigilt 1942. aastast pärit Lee Enfieldi relva.
Süüriast pärit videomaterjali kohaselt on Islamiriigil vähemalt üks 1940. aastatest pärit ja töökorras haubits. Liibüa relvakaubandust uurinud ametnike teatel pakutakse mustal turul palju liitlaste ja teljeriikide relvi. Teise maailmasõja aegseid relvi leidub suurel hulgal ka Malis.
Egiptuse kõrbeala miiniväli on ohtlik veel selle poolest, et pakub varju nii džihadistidele kui salakaubitsejatele, kes saabuvad Egiptusse Liibüast. Egiptuse sõjavägi ei suuda kogu ala kontrollida ja selle tõttu on äärmuslastel seal vaba voli tegutseda.
Egiptuse võimude teatel on üritatud kiirendada miinide eemaldamist, kuna julgeolekuolukord on muutunud kriitilisemaks. Lisaks näitavad geoloogilised uuringud, et piirkonnas on suures koguses maavarasid, mida tahetakse kaevandama hakata.
1981. aastast alates on alalt ära viidud kolm miljonit miini ning Egiptuse valitsuse teatel tahetakse piirkond järgneva kolme aasta jooksul miinidest puhastada.