Algab jaht natside kadunud kullale

Neli päeva on jäänud Poolas Książi lossi ümbruses algava aardejahi alguseni.

Kahe kohaliku mehe Pjotr Koperi ja Andreas Richteri kohalikule omavalitsusele eelmise aasta augustis esitatud avaldus, et nad on leidnud sealsetesse mägedesse kadunud natside kullarongi, lubab neil nelja päeva pärast piirkonnas kaevama hakata.

Kuulujutud nagu natsid, teades, et Punaarmee on alustamas Poolas oma pealetungi, laadisid kõik väärtuslikuma saagi kolmele soomustatud rongile, mis on siiani teadmata kadunud, on levinud juba kümnendeid. Avalduse tegemine ja ametlik luba garanteeriks neile leiu väärtusest kümme protsenti.

Paljud aardekütid arvavad, et rongid peideti salajastesse tunnelitesse, mis ehitati Poola Walbrzychi linna lähedal asuvatesse mägedesse. Projekti nimi oli Hiiglane ja seda viisid ellu sõjavangidest orjad- põhiliselt juudid, kommunistid ja teised natside vaenlased. Kõige paremad ja vastupidavamad kaevurid ja ehitajad olid natside dokumentide kohaselt venelased- neid tuli välja vahetada iga kuue kuni seitsme nädala tagant. Juudid nii tugevad ei olnud- nemad pidasid vastu vaid keskmiselt kolm nädalat.

Keegi ei tea tänapäevani, mis täpselt Hiiglase eesmärgiks oli- seda seostatakse kõigega alates Hitleri salapunkrist kuni natside valduses olnud UFO laeva peidukohani.

Kaevetööd, mis algavad 16. augustil annavad loodetavasti küsimustele mõningase vastuse. Tööd hakkavad läbi viima 35 kaevajat ja kõike seal toimuvat saab võimalik olema jälgida 24-tunnisest otseülekandekanalist. Kaevetööde tulemustest antakse pidevat ülevaadet ka aardeküttide Facebooki- lehel.

Esimesed tulemused loodetakse saada paari esimese päeva jooksul.

Kaks meest, kes eelmine aasta väitsid, et leidsid Poolas Wroclawi ja Walbrzychi linnade vahelt radariga maa alusest tunnelist vana Saksa soomusrongi, arvavad, et sellest võib leida veel kadunuks jäänud inimeste surnukehasid- eriti vangidest orjatööliste omasid, kirjutatakse Haaretzis.

New Yorker kirjutab, et lootused aaret leida ei olegi nii alusetud, sest Teise maailmasõja lõpu poole peeti Alam-Sileesiat natside poolt jätkuvalt turvaliseks alaks ja paljud väärtuslikud maalid, kuldesemed ja juveelid peideti sinna. Ka kohalikud, kes sealt põgenema pidid peitsid oma väärtuslikumad esemed kaevatud aukudesse, sest ohutum oli need maha jätta, kui endaga kaasa võtta.

Üks kuulsamaid lugusid on seotud Saksa sõjaohvitser Herbert Klosega, kes peale sõda Poola salapolitsei poolt vahistati ja üle kuulati. Juhtum 1491-ks nimetatav dokument kirjeldab, kuidas Klose jälgimise all kogus kohalik politsei kokku kõik väärtuslikud esemed rauast hermeetiliselt suletud kastidesse, millel polnud peal ühtegi tunnusmärki. Klose plaanis kõik need kastid peita linnast välja aga vigastas end ja pidi ülesande kellelegi teisele andma. Kastid peidetigi erinevatesse peidupaikadesse.

Saksa ajaloolane Franz Seidler kirjutab, et Hiiglase projekti suurus ületab kujutlusvõime piirid. Maa alune planeeritud ehitis oli 40 korda suurem kui Valge Maja, keegi ei tea, kui kaugele Hitler sellega jõudis. Enamus Hiiglast puudutavaid dokumente hävitati sõja lõpus, kui kardeti Punaarmee pealetungi. Teada on siiski, et sinna oleks olnud võimalik majutada 27 000 natside eliiti kuuluvat inimest.

Hiiglase maa-aluste tunnelite probleemiks on aardeküttide sõnulveel, et igaüks neist võib viia uue tunnelini või peiduurkani, mis on varjatud.

Piirkonna aardekütid nagu Thomasz Jurek, Andrzej Boczek, Piotr Koper ja teised nendesugused muretsevad endi sõnul kõige rohkem jälitamise pärast. Nad väidavad, et nende tegevuse vastu tunnevad suurt huvi valvurite- nimelised müütilised natsiagendid, kes ohustavad ka aardeküttide perekondi.