/nginx/o/2016/08/15/5721769t1h0a60.jpg)
Välisminister Mevlüt Çavuşoğlu süüdistas esmaspäeval ajalehele Bild antud usutluses Euroopa riike Türgi alandamises ja kordas oma valitsuse nõudmist viisavaba reisimise kehtestamise osas vastutasuks sisserändajate voo peatamisele.
Euroopa tegeleb Çavuşoğlu sõnul Türgi alandamisega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Türgi inimesed on pärast riigipöördekatset traumeeritud," kinnitas Çavuşoğlu.
"Selle asemel, et Türgit aidata, alandavad Euroopa rahvad meid," lisas välisminister.
Çavuşoğlu kinnitusel tegi Türgi tohutuid pingutusi, et täita Euroopa Liiduga liitumise tingimusi ja vastutasuks saadi ühenduselt vaid "ähvardusi, solvanguid ja täielikku eraldamist".
"Ma küsin endalt, et mis kuriteo me oleme korda saatnud? Miks selline vaenulikkus?" jätkas välisminister.
Çavuşoğlu sõnul on migratsioonileppega kõik selge, kui üks pool ei täida seda.
"On selge - kas me täidame kokkuleppeid mõlemapoolselt või me heidame need kõrvale," tõdes Çavuşoğlu küsimuse peale, kas Türgi lubab sadu tuhandeid sisserändajaid tulevikus Kreekasse liikuda.
Türgi välisminister ütles päev pärast president Recep Tayyip Erdoğani sümboolset Venemaa-visiiti, et türklaste usaldus EL-i vastu on nurjunud riigipöörde valguses "kahjuks märkimisväärselt vähenenud". Tema sõnul on Türgi toetus EL-ile langenud 20 protsendi võrra.
Ühendriikides elav türklasest islamivaimulik Fethullah Gülen, keda Türgi võimud süüdistavad läinudkuise nurjunud putši korraldamises, kutsus reedel korraldama riigipöörde suhtes rahvusvahelist juurdlust. Gülen lükkas Prantsuse päevalehe Le Monde laupäeval ilmuvas numbris tagasi Türgi süüdistused riigipöördekatse korraldamises eesmärgiga kukutada president Recep Tayyip Erdoğan.
Türgi võimud on mässuliste sõjaväelaste rühmituse putšikatse järel asunud puhastama riigiaparaati ning meediat Güleni väidetavatest toetajatest. Vahistanud on 18 000 inimest, enamik neist sõjaväelased. Kümneid tuhandeid inimesi on vallandatud töökohtadelt kohtusüsteemis, meedias, haridusasutustes, tervishoiusektoris, sõjaväes ja kohalikes omavalitsustes.