Eelmise nädala teises pooles saabusid ärevad teated Krimmist, mis viitasid üle kahe aasta kestnud konflikti eskaleerumisele. Venemaa esitas Kiievile süüdistuse terrorismis ning mõlemad pooled kasvatasid oma sõjalist valmisolekut Ida-Ukrainas ja Krimmis.
Konflikti Ukrainas nimetatakse külmunuks, sest aktiivset sõjategevust on viimasel ajal minimaalselt. Ekspertide hinnangul testib Venemaa Ukraina valmisolekut erinevate provokatiivsete meetmetega nagu oli seda eelmise nädala terrorismisüüdistus.
Ida-Ukrainas jätkub tulevahetus
Kuigi viimased konfliktsed arengud Ukrainas sündisid Krimmi poolsaarel, siis alates 2014. aastast on enamik sõjategevust toimunud Ida-Ukrainas, Donbassi regioonis.
Konflikt Ukraina vägede ja niinimetatud separatistide vahel on nõudnud erinevatel andmetel ligi 10 000 ohvrit. Neist üle 2000 on tsiviilisikud.
ÜRO Inimõiguste Ülemvoliniku ameti hinnangul elab konfliktitsoonis üle kolme miljoni elaniku ning Ukraina valitsuse teatel on 1,6 miljonit inimest sisepaguluses.
Piirkonnas tegutsevad kaks niinimetatud separatistliku venemeelset vabariiki, üks Donetskis ja teine Luhanskis, kes Ukraina vägedega lahingut peavad.
Vastu on võetud kaks Minski kokkuleppet, millega prooviti Donbassis kehtestada relvarahu ning käsiti eemaldada piirkonnast raskerelvastus. Sellest ei ole aga kinni peetud ning niinimetatud venemeelsed separatistid on OSCE vaatlejate hinnangul relvarahu rikkunud peaaegu igapäevaselt.
Olukord Krimmis
Eelmisel nädalal süüdistas Venemaa Ukrainat terrorirünnakute planeerimises Krimmis. FSB arreteeris Ukraina kodaniku, kes varasemalt teenis Ukraina armees ja teda süüdistati rünnakute kavandamises.
Kiiev lükkas süüdistused ümber ja kutsus kokku julgeolekunõukogu. Ukraina seadis oma väed nii Krimmi lähistel kui Ida-Ukrainas lahinguvalmidusse.
Moskva otsusel suurendati samuti koheselt kaitsevalmidust ning kohale toodi raskerelvastus eesotsas õhutõrjesüsteemi S-400ga.
Venemaa ja Türgi lähenevad
Eelmise aasta novembris lasid Türgi väed alla Venemaa pommitaja Su-24. Venemaa kehtestas Türgile seepeale sanktsioonid ja kahe riigi suhted jahenesid.
Türgi president Recep Tayyip Erdogan avaldas juhtunu üle kahetsust selle aasta juunis ja eelmisel nädalal külastas ta juba Peterburgi. Kohtumisel Vladimir Putiniga kinnitati koostöövalmidust ja kinnitati, et riike ootab ees suhete parandamine.
Alles märtsis külastas Ukraina president Petro Porošenko Ankarat, et arutada kaitse- ning majandusalast koostööd. Kohtumine oli mõjutatud Su-24 intsidendist ning eesmärgiks oli kahe riigi lähendamine.
Musta mere piirkonna kaitset puudutanud arutelud lõppesid ka ühise deklaratsiooniga, kuid ekspertide hinnangul ei ole kahe riigi vaheline koostöö jätkusuutlik, arvestades Türgi ja Venemaa taaskordset lähenemist.
Krimmitatarlased on sattunud löögi alla
Krimmitatarlased moodustavad Krimmi elanikkonnast umbes 12 protsenti ning paljud neist on Venemaa okupatsiooni häälekad vastased. Tegu on krimmitatari keelt rääkiv vähemusgrupp, kes on valdavalt sunni moslemid ning etniliselt türklaste sugulusrahvas.
Suur tatarlaste kogukond elab Türgis, kes Krimmi olukorra pärast muret tunnevad ning Türgi välispoliitikat selles küsimuses mõjutada võivad.
Nende õigusi on erinevatel andemetel okupeeritud Krimmis korduvalt rikutud. Mitmed krimmitatarlased on kahtlastel asjaoludel kaduma läinud või isegi surnuna leitud ning juhtivatele opositsiooniliidritele on keelatud Krimmi naasmine viieks aastaks.
Venemaa võimud on kadumisi seletanud küsimusttekitavate põhjustega nagu Süüriasse võitlema asumine või mõnuainete ületoos.
Venemaa võimud on proovinud sulgeda ka Medžlise, mis on krimmitatarlaste esinduskogu. Neid on püütud asendada territoriaalsete omavalitsusüksustega, mida on Moskval kergem kontrollida. Seetõttu kanti Medžlis ekstremistlike rühmituste nimekirja ja see on kolitud Krimmist Kiievisse.
Deutsche Welle sõnul on tsiviilisikute olukord Ukrainas keeruline. Inimesed peavad perekonna külastamiseks läbima kontrollpunkte ning sisepõgenikele on toetustemaksmisega probleeme.