Indias sai lahendi 11 aastat uurimise all olnud vägistamisjuhtum

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aktivist hoidmas plakatit naistevastase vägivalla vastasel protestil Kolkatas.
Aktivist hoidmas plakatit naistevastase vägivalla vastasel protestil Kolkatas. Foto: RUPAK DE CHOWDHURI/REUTERS

Indias on seksuaalne vägivald juba aastakümneid suureks probleemiks. Neiu, keda vägistati kui ta oli 13 sai õigluse kohtus alles 11 aastat hiljem.

Tüdruk, kelle nime ei ole avaldatud, tõmmati 2005. aastal vägivaldselt autosse, kui ta oli veel teismeline. Teda piinati ning vägistati noormeeste poolt, vanuses 17 kuni 19, vanas töökojas, kirjutab The Washington Post.

24-aastane naine,  kes on nüüdseks edukas õpilane käis kohtus rohkem kui kolmekümnel korral, oli kuuel erineval istungil ning osales lõpututes õiguslikes vaidlustes. Viimane  vägistaja, mees mõjuvõimsast perest, mõisteti süüdi sel kevadel - 11 aastat pärast kuritegu.

Kohtuprotsesside ajal oli tüdruk sunnitud lahkuma koolist, elas lastekodus ning vajab praegugi politsei järelvalvet. Ta elab kartuses, et vägistajate liitlased võivad otsida kättemaksu.

«Ma otsustasin, et mul on üks eesmärk - õiglus,» ütles kirjaoskamatu vanametalli diileri tütar, kirjeldades üle dekaadi kestnud kohtuvaidlust.

Kuigi Indias on vägistamised väga sagedased, seisab aktivistide, advokaatide ning ametnike sõnul ohvrite teel õiglusele mitmeid takistusi. Nende hulka kuulub arstide oskamatus, politsei, kes ei ole koostööaldis ning viivitused India justiitssüsteemis, mis pikendavad kohtuistungeid.

Varasemalt tekitasid probleeme arstide vale metoodika ning andmete kogumise puudulikkus, arstidele tehti korralikud ettekirjutused alles 2014. aastal.

Tihti lepivad ohvrid kohtuväliselt kokku vägistajate peredega, sest juhtumite arutamine võtab kohtutes pika aja.

Viimastel aastal on India rünnakutele vastu hakanud ning vägistamise vastaseid seaduseid karmistanud. Loodud on niinimetatud kiirteed kohtudes, et lühendada vägistamissüüdistusi ja teisi naiste vastaseid kuritegusid uurivaid protsesse.

Ekspertide hinnangul on see kiirendanud vaid väga väikest osa vägistamisjuhtumistest. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles