/nginx/o/2016/08/17/5726885t1h5a12.jpg)
Brasiilia president Dilma Rousseff kinnitas teisipäeval veelkord, et on teinud küll vigu, kuid pole korda saatnud midagi sellist, mis õigustaks tagandamisprotsessi alustamist.
Brasiilia presidendi sõnul pole ta teinud midagi ebaseaduslikku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Ma olen süütu," ütles president pöördumises rahva poole.
"Ma olen kuulanud karmi kriitikat minu valitsuse suhtes vigade pärast, mis on tehtud. Ma võtan selle kriitika vastu alandlikkuse ja otsusekindlusega, et me saame sellele rajada teed edasi," lisas riigipea.
Brasiilia senat alustab peatatud volitustega presidendi Rousseffi tagandamisprotsessi viimast faasi 25. augustil, neli päeva pärast Rio olümpiamängude lõppu, teatas senati pressiteenistus reedel.
Senat peatas Brasiilia esimese naispresidendi Rousseffi volitused presidendina 12. mail seoses kahtlusega, et ta on kasutanud ebaseaduslikke raamatupidamisvõtteid ning moonutanud eelarvenäitajaid, et riigi majanduse olukord paistaks tegelikust parem.
Oponendid süüdistavad peatatud volitustega presidenti selles, et 2014. aasta valimiskampaania raames kasutas ta eelarvevahendeid ilma parlamendi heakskiiduta ning võttis ilma loata laene riiklikelt pankadelt, et majanduse olukorda paremana näidata.
Rousseff väidab, et pole midagi valesti teinud ning on nimetanud tagandamisprotsessi putšiks.
"See on ühemõtteline riigipööre, siin pole midagi kaheti mõista," märkis president.
Presidendi ametist tagandamiseks peab 81-kohaline senat istungjärgu lõpus seda toetama kahekolmandikulise enamusega.
Kui senat Rousseffi tagandab, saab senine asepresident ja riigipea kohusetäitja Michel Temer ametlikult presidendiks. Järgmised presidendivalimised peetakse 2018. aastal.