Juulis oli islamofoobseid tviite enim

Twitter

FOTO: SCANPIX

BBC andmetel saadeti juulis ülemaailmselt ingliskeelseid islamofoobseid tviite enim, iga päev oli Twitteris sellise sisuga sõnumeid umbes 7000.

Võrreldes aprilliga oli juulis islamofoobseid tviite märgatavalt rohkem, sest aprillis oli neid 2500.

Mõttekoja Demos teatel saab juuli tviitidega seostada nii Nice´is veoautoga toime pandud terrorirünnakut kui Türgis toimunud sõjaväelist riigipöördekatset. Siis oli islamofoobsete tviitidega seotud 49 hashtagi

Twitteri ei ole reageerinud BBC palvele anda selliste tviitide lubamise kohta selgitust.

Demos analüüsis märtsist juulini Twitteris edastatud sõnumeid. Sel perioodil oli kokku 215 247 ingliskeelset tviiti,  mis oma sisult olid islamivastased, mõnitavad või viha külvavad.

Enamik neist tviitidest saadeti Ühendkuningriigist, järgnesid Holland, Prantsusmaa ja Saksamaa.

Kõige enam oli islamofoobseid tviite 15. juulil ehk üks päev pärast Nice`rünnakut, milles kaotas elu 85 inimest. Siis saadeti islamivastaseid sõnumeid 21 190.

Nice`i rünnaku eest võttis vastutuse äärmusrühmitus Islamiriik.

Järgmise islamofoobsete tviitide kõrgpunkt oli 17. juulil ehk päev pärast Türgis toimunud riigipöördekatset, siis oli neid 10 610.

Kolmas kõrgpunkt oli 26. juulil ehk samal päeval kui Prantsusmaal Roueni lähedal mõrvati islamistide poolt katoliku preester. Islamiriigi võitlejate teatel olid selle teo taga nende käsilased.

Palju islamivastaseid tviite oli ka pärast Iraagi pealinnas Bagdadis aset leidnud enesetapurünnakut 3. juulil, mil hukkus üle 250 inimese. 5. juuli ulatus islamofoobsete viitide arv üle 9220.

Demose teatel oli kõikide islamofoobsete tviitide taga mõni äärmuslik sündmus, mida sai kas otseselt või kaudselt seostada islami ja moslemitega.

Demose uurimisjuhi Carl Milleri teatel ei olnud selliste tviitide saatjad vihased Islamiriigi peale, vaid üleüldiselt kõikide moslemite peale.

Ta lisas, et sellised postitused külvavad vihavaenu ja tekitavad probleeme, kuid üheski riigis ei ole seadusi, mis täielikult takistaks vihasõnumite edastamist.

«Võimud sekkuvad ainult siis, kui inimeste elu on tõesti ohus ja on rängalt rikutud mõnda seadust. Internetiavarustes on lihtsam viha külvata kui päriselus,» nentis analüütik. 

Tagasi üles