Maailmas on ligi 100 miljonit inimest, kes vajavad kiiresti abi

Humanitaarabi jagamine Aafrika abivajajatele Foto: SCANPIX

ÜRO andmetel on maailma 40 riigis umbes 96,9 miljonit inimest, kes vajab kiiresti humanitaarabi.

Neli viiendikku abist on vaja piirkondades, kus on juba pikka aega olnud relvastatud konflikt. Samuti tekitavad looduskatastroofid humanitaarkriise, kuid nende mõju on väiksem ja lühiajalisem kui relvakonfliktide puhul, edastab Yle.

Täna, 19. augustil on ülemaalimne humanitaarabi päev, milles tõstetakse fookusse need, kes elavad rasketes ja ohtlikes tingimustes ning vajavad ellujäämiseks rahvusvahelist abi.

ÜRO teatel on sel aastal vaja humanitaarkriiside leevendamiseks 21,9 miljardit dollarit, kuid sellest summast on olemas ainult kolmandik.

Lähis-Ida on pikka aega olnud see piirkond, kus on jätkuvalt sõjad ja see on toonud kaasa olukorra, kus ühe enam inimesi vajab seal ellujäämiseks abi.

Ainuüksi Süürias vajab abi 13,5 miljonit inimest. Süüria 23 miljonist elanikust 6,6 miljonit on sõja ja terrorirühmituste tõttu oma kodud maha jätnud ja elavad põgenikelaagrites.  

Iraagis vajab kohest humanitaarabi umbes kümme miljonit inimest,  tsiviilelanike olukord on keeruline ka Afganistanis ja Jeemenis, kus samuti on pikaajalised relvakonfliktid.

Lisaks Lähi-Idale on humanitaarabi vaja ka Aafrikas, kus samuti toimuvad sõjad ja tegutsevad islamistlikud äärmusrühmitused, millest suurim on Boko Haram. See rühmitus on loonud kaoseolukorra Nigeerias, Nigeris, Tšaadis ja Kamerunis.

Aafrika lõunaosas on juba mõnda aega olnud pikki põuaperioode, mille põhjuseks peetakse kliimailmingut El Niño ja ülemaailmset kliimasoojenemist. Kümme Lõuna-Aafrikas asuvat riiki palusid välisriikidelt humanitaarabi, kuus sealset riiki kuulutasid kuivuse tõttu välja hädaolukorra.

Nimetatud piirkondades tegutsevad mitmed abiorganisatsioonid, kuid samas satuvad nende töötajad nii sõja kui haiguste tõttu ise ohtu. Eelkõige Süürias, kus Vene lennukid pommitavad haiglaid ning lisaks patsientidele hukub ka humanitaartöötajaid ja arste.

ÜRO andmetel hukub igal aastal konfliktipiirkondades umbes 100 humanitaartöötajat, kelle seas on enim kohalikke abiandjaid. 

Konfliktialade elanike seas on kõige haavatavamateks gruppideks haiged, eakad ja lapsed.