Calaisi sisserändajate laagris elab 6901 inimest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: BNS
Copy
Calaisi sisserändajate laager.
Calaisi sisserändajate laager. Foto: PHILIPPE HUGUEN/AFP

Prantsusmaa põhjaosas Calaisi sisserändajate laagris elab viimase ametliku loenduse kohaselt 6901 inimest, teatasid reedel võimuesindajad.

"Džungliks" nimetatud laagris korraldasid rahvaloenduse piirivalveametnikud.

Põgenikeorganisatsioonide Auberge des Migrants ja Help Refugees andmetel elab laagris 9106 inimest.

Võimuesindajate ametlikus avalduses märgiti, et eesmärgiks on endiselt kogu laager lammutada.

Prantsuse kohtunik lükkas eelmisel nädalal tagasi Calaisi võimude taotluse sulgeda põgenikelaagri litsentsita poed ja söögikohad. Kohalikud võimud tahtsid sulgeda 72 litsentseerimata kioskit ja söögikohta. Kohtuniku sõnul on võimude mure "täiesti arusaadav", kuid tegemist pole piisavalt erakorralise olukorraga, mis õigustaks müüjate väljasaatmist.

Migrantidel on laagri sööklates võimalik süüa oma traditsioonilisi roogasid märkimisväärselt odavamalt, kui muudes söögikohtades.

La Manche'i väina sadamalinnast Calais'st on saanud keskus, kuhu kogunevad Suurbritanniasse pääseda soovivad migrandid.

Kohalikud elanikud nõuavad laagri lammutamist, sest see häirib linlaste elu ja pärsib äritegevust. Linnaelanikud on rändekriisi negatiivse mõju vastu kohalikule majandusele käinud meelt avaldamas ka pealinnas Pariisis ning kohtunud rahandusminister Michel Sapini ja president François Hollande´i esindajatega, kellelt nõuavad muu hulgas maksusoodustusi.

Probleeme on laagris ka turvalisusega. Laagris töötavad vabatahtlikud kinnitasid märtsis, et nad on viimase poole aasta jooksul arstiabi andnud seitsmele poisile, kelle vigastused vastasid nende kirjeldatud vägistamisele. Vaid üks neist soostus minema haiglasse, teised keeldusid häbi ja hirmu tõttu. Kuuldusi seksuaalvägivallast liigub veelgi. Abitöötajad on pöördunud politsei poole, kuid nende väitel kohalikke korrakaitsjaid seadusteta laagris toimuv ei huvita. Teavitatud on ka organisatsiooni Piirideta Arstid. Vabatahtlikud jagavad lastele vägistamisvilesid, kuid neistki pole midagi kasu, sest keegi neile ei reageeri.

Prantsuse võimud alustasid laagri vähehaaval lammutamisega juba veebruari lõpus.

Tagasi üles