iDeal kampaania

Terrorism paneb eurooplased relvastuma

Šveitsi relvamüüjate liidu president Daniel Wyss oma relvapoes.

FOTO: Reuters / Scanpix

Paljudes Euroopa riikides on tavainimesed hakanud hiljutiste terrorirünnakute valguses oma turvalisuse pärast muretsema. Senisest enam on hakatud ostma relvi ja enesekaitsevahendeid, kirjutab Reuters.

Mõned relvakaupmehed näevad seost Euroopasse rändavate migrantide ja relvade ostmise vahel. Saksamaa politsei poolt koostatud raport näitas, et suur enamus sisserändajatest ei tegele mingit sorti kuritegevusega.

Täpset, usaldusväärset ja kogu Euroopat hõlmavat statistikat ei ole paraku tehtud. Seetõttu avaldavad riiklikud ja regionaalsed võimud oma andmetel põhinevat statistikat, mis ei ole ülevaatlikud ega võrreldavad.

Sellest hoolimata on relvalubade taotluste arv Šveitsis, Austrias ja Tšehhis tõusmas. Naaberriik Saksamaa ei ole tulirelvade arvu osas märkimisväärset tõusu tegemas, aga ligikaudu 50 protsendi võrra on tõusnud nende arv, kes omavad pipragaasi või paukpadruneid laskvaid püstoleid.

Detailselt ei ole uuritud, mis sellise trendi esile on kutsunud, aga usutakse, et viimase aasta jooksul toimunud rünnakud Pariisis, Brüsselis, Nice’s ja Münchenis on inimeste seas hirmu külvanud.

Euroopas on üldiselt relvade omamise protsent küllaltki madalal tasemel ja kontroll ostjate üle karm. Samuti on riigijuhid vältinud inimeste julgustamist seoses relvade ostmisega.

Tšehhi president Milos Zeman oli esimene, kes vastupidi käitus. «Minu arvates peaks kodanikel olema võimalus relva omada, et terroristide vastu tegutseda,» lausus Zeman telekanalile TV Nova.

Paistab, et Tšehhid ongi relvastumas, sest relvaloa omanike arv kasvas käesoleva aasta esimese viie kuu jooksul 6000 inimese võrra. Nüüdseks on relvaluba pea 300 000 Tšehhi inimesel. Käesoleva aasta relvalubade arvu tõus on märkimisväärne, sest mitmeid aastaid on numbrid olnud langusteel.

Šveitsis on olukord sarnane, kõik 12 Reutersi küsimustele vastanud kantonit ütlesid, et relvaloa taotluste arv kasvas 2015. aastal ning jätkas sel aastal veelgi kiiremas tempos tõusmist.

Relvaostuks ei saa Šveitsis luba kriminaalse taustaga isikud ja vaimse tervise probleemide käes kannatanud, ülejäänutel on reaalne võimalus loa saamiseks olemas.

«Keegi ei osta relva Nice’i või Müncheni rünnakute pärast, aga need rünnakud on tekitanud üldise hirmu ja tunde, et ollakse haavatavad,» lausus Šveitsi relvamüüjate liidu president Daniel Wyss.

Šveitsi parlamendiliige Jean-Luc Addor plaanib septembris tutvustada seadusemuudatust, mis teeks relvaseadused leebemaks ja lubaks inimestel ise end kaitsta.

Praegusel hetkel ei ole tsiviilisikutel õigust avalikus kohas relva kanda, aga Addori sõnul ei ole riik võimeline inimeste turvalisust tagama.

Ka Saksamaal on hakatud kahtlema riigi suutlikuses rahvast kaitsta. Väidetavalt on pärast uusaastaöö sündmusi Kölnis oluliselt tõusnud nõudlus paukpadruneid laskvate relvade ja pipragaasi järele. Vahepeal olid numbrid langemas, aga tõusid uuesti pärast Juulis toimunud rünnakuid.

Pipragaasi omamiseks ja näiteks ohtliku looma vastu kasutamiseks ei ole vaja luba, aga hoiatatakse, et teise inimese pihta gaasi lastes võib seadusega pahuksisse sattuda.

Prantsusmaal on relvaloa saamine väga keeruline ja õigustatud on relvaloa taotlemine vaid kahel eesmärgil – jahipidamiseks või relvaklubiga liitumiseks. Relva omandamine on takistusrada, mille läbimiseks läheb tavaliselt umbes aasta.

Seetõttu ei ole Prantsusmaal legaalsel teel relva omandanud inimeste arv viimaste aastate sündmuste valguses oluliselt kasvanud.

Suurbritannias on relvaseadused samuti väga karmid ja litsentseeritud tulirelvade arv on jäänud stabiilselt samale tasemele eelmiste aastatega.

Tagasi üles