Colombia valitsus ja riigi suurim sissirühmitus teatasid eile õhtul ajaloolise rahuleppe sõlmimisest, mis teeb lõpu pool sajandit kestnud kodusõjale.
Colombia valitsus ja FARC sõlmisid lõpliku rahuleppe
25. august 2016, 08:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Colombia valitsus ja FARC teatavad, et oleme jõudnud lõplikule, täielikule ja otsustavale kokkuleppele... konflikti lõpetamises ning stabiilse ja püsiva rahu rajamises Colombias,» teatasid valitsus ja vasaksisside rühmitus Colombia Revolutsioonilised Relvajõud (FARC) ühisavalduses.
Colombia korraldab rahuleppe üle referendumi 2. oktoobril, teatas president Juan Manuel Santos eile õhtul telepöördumises.
«Sellest saab meie elu kõige tähtsam otsus,» ütles Santos telepöördumises. «See on ajalooline ja unikaalne võimalus...jätta see konflikt selja taha ja suunata oma jõupingutused turvalisema, ohutuma, võrdsema, harituma riigi ülesehitamisele meie kõigi, meie laste ja lastelaste jaoks,» sõnas riigipea.
Valitsus kohustub sõlmitud leppega, mille täielikku teksti ei ole veel avaldatud, ellu viima jõulise maareformi, ümber korraldama uimastitevastase strateegia ning laiendama riigi kohalolekut traditsiooniliselt tähelepanuta jäetud aladel.
Bogotá ja FARC allkirjastasid juunis lõpliku relvarahu ja FARCi desarmeerimise kokkuleppe.
Rahulepe koosneb kokkulepetest kuues punktis:
1) relvarahu ja desarmeerimine
FARC alustab rahuleppe allkirjastamise järel oma võitlejate äraviimist džunglites ja mägedes asuvatest redupaikadest relvarahu jälgiva ÜRO rajatud desarmeerimislaagritesse.
2) õiglus ohvritele
Pooled teatasid 2015. aasta detsembris kokkuleppest erikohtute loomiseks konflikti ajal toime pandud kuritegude üle õiguse mõistmiseks. Kergemate kuritegude puhul kuulutatakse välja amnestia, mis ei kata raskemaid kuritegusid, nagu tapmised, piinamised ja vägistamised. Nende kuritegude toimepanijaid ootab kuni 20-aastane vangistus, mida lühendatakse süü omaksvõtu korral.
3) narkokaubitsemine
FARC nõustus 2014. aasta mais peatama uimastitootmise enda kontrollitavatel aladel. Valitsus lubas aidata farmeritel elatist teenida ilma, et nad peaksid kasvatama ebaseaduslikke taimi, nagu koka, mida kasutatakse kokaiini tootmiseks. Colombia, USA lähedane liitlane sõjas uimastitega, jätkab narkokaubitsejate vastast tegevust.
4) mässuliste kaasamine poliitikasse
2013. aasta novembris saavutatud kokkuleppe kohaselt eraldatakse FARCi liikmetele 268-kohalises kongressis ajutiselt kümme kohta. Kui mässulised on relvad maha pannud, on valitsus lubanud tagada ekssisside julgeoleku 1980.–1990. aastatel nende vastu võidelnud parempoolsete paramilitaarsete rühmituste jäänuste kättemaksurünnakute eest.
5) maareform
Pooled allkirjastasid 2013. aasta mais kokkulepe maa, laenude ja põhiteenuste tagamiseks maapiirkondade vaesunud elanikele. Plaani elluviimiseks läheb vaja miljoneid dollareid.
6) leppe ratifitseerimine
Üks kokkuleppe enim kritiseeritud osi on kuriteod üles tunnistanud sisside pääsemine vanglakaristusest. Selle asemel lubatakse neil kanda maksimaalselt kaheksa aasta pikkust lühendatud karistust, aidates konflikti tõttu kannatanud kogukondi üles ehitada.
Lõplik rahulepe pannakse 2. oktoobril rahvahääletusele. See jõustub vaid juhul, kui leppe pooldajate-leer saavutab enamuse ja kogub vähemalt 4,4 miljonit häält.
Colombia valitsus ja FARC alustasid kodusõja lõpetamiseks kõnelusi 2012. aasta novembris Kuuba pealinnas Havannas.
Santose eelkäija, ekspresident Álvaro Uribe juhib referendumi eel leppe vastaste-leeri, väites, et tema järeltulija on FARCile liiga suuri järeleandmisi teinud.
Paljud colombialased nimetavad FARCi liikmeid narkoterroristideks rühmituse seotuse tõttu Colombia kokaiinikaubandusega.
Konflikt algas 1964. aastal maapiirkondade elanike ülestõusuga maaõiguste kättevõitmiseks valitsuselt. Aastakümnete jooksul on konflikti sekkunud teised vasaksisside rühmitused, parempoolsed paramilitaarüksused ja narkojõugud.
Konfliktis on ühtekokku hukkunud umbkaudu 260 000 inimest, 45 000 jäänud kadunuks ja ligi seitse miljonit on pidanud oma kodudest lahkuma.
Juulis saabusid Colombiasse ÜRO esindajad vaatlema umbes 7000 FARCi sissi demobiliseerimist.
Kolm varasemat rahuprotsessi FARCiga on nurjunud.
FARC soostus läbirääkimisi alustama pärast sõjaväe edukat pealetungi aastatel 2006–2009, mida suunas toonane kaitseminister Santos.
Valitsuse vastu võitleb endiselt väiksem vasaksisside rühmitus Rahvuslik Vabastusarmee (ELN), mille jätkuvad inimröövid on nurjanud katsed rahukõnelusi alustada.
Colombia's government and FARC rebels reach a deal to end their half-century civil war https://t.co/zMjKaIN8gJ pic.twitter.com/73vIjavNLf
— AFP news agency (@AFP) August 25, 2016