/nginx/o/2016/08/26/5764793t1h1b70.jpg)
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan avas reedel kolmanda silla üle Bosporuse väina.
Erdoğan avas kolmanda silla üle Bosporuse väina (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President lõikas lindi läbi maailma kõige laiemal rippsillal, mis hakkab ühendama Euroopat ja Aasiat. Tseremoonia järel ületas sultan Selimi nime kandva silla ka presidendi konvoi.
Silla avamine võimaldab Erdoğanil näidata, et tema unistus ülimodernse taristuga uue Türgi loomisest jätkub vaatamata 15. juuli riigipöördekatsele.
«Tsiviliseeritud riigi taseme saavutamine ei ole võimalik üksnes sõnadega, vaja läheb tegusid,» ütles Erdoğan, kes on domineerinud Türgi poliitikas aastatel 2003-2014 peaministri ning alates 2014. aasta augustist presidendina.
«Me ühendame sillaga mandrid. Inimesed surevad, aga nende töö jääb surematuks,» lausus riigipea.
Kahe eelmise silla avamised aastatel 1973. ja 1988. aastal on Istanbuli lähiajaloos pöördelise tähtsusega kuupäevad.
Uus sild läks maksma 3 miljardit dollarit ja see hakkab kandma 16. sajandil valitsenud sultani nime.
Kümnerealise silla pikkus on 1408 meetrit ja laius 58,5 meetrit. Kuna sillal on ka raudteerööpad, siis on see ka maailma pikim raudteega rippsild. Silda hoiavad püsti Eiffeli tornist vaid meetri võrra madalamad 323-meetrised tugitalad.
Sild sai nime 16. sajandi Osmani sultani Selim I «Julma» järgi. Tema valitsemisaeg kestis 1512.-1520. aastani ning selle aja jooksul vallutas ta suure osa Lähis-Idast. Selim I on türklaste seas jätkuvalt populaarne ajalooline kuju.
Silla mõtles välja prantslasest insener Michel Virlogeux ning selle ehitas Lõuna-Korea ettevõtete Hyundai ja SK Group ühisfirma. Projekti kogumaksumus on 800-900 miljonit dollarit (700-800 miljonit eurot).
Silla nimi pani inimesi kulme kergitama, sest Selim I tuntakse armutute meetodite poolest, mida ta kasutas Osmani impeeriumi laiendamiseks tänapäeva Egiptuses, Iraagis, Iraanis, Süürias ja Saudi Araabias. Lisaks kiusas sultan taga ja mõrvas šiiitide usulahku kuuluvaid alaviite, kes ei salli teda tänini.