Sajad asüülitaotlejad on Rootsis pettunud ja asunud sealt lahkuma (6)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Asüülitaotlejad Rootsis
Asüülitaotlejad Rootsis Foto: SCANPIX

Rootsi valitsus pakub asüülitaotlejatele lahkumiseks raha ja paljud sisserännanud, kes on Rootsis pettunud, on selle vastu võtnud ja asunud vabatahtlikult lahkuma.

Selle aasta esimese kaheksa kuuga on Rootsis asüülitaotluse võtnud tagasi 4542 migranti, mis on rekordiline arv, edastab The Independent.

Asüülitaotlusest loobunutele ja päritoluriiki tagasiminejatele pakub Rootsi riik isiku kohta kuni 30 000 Rootsi krooni ja pere kohta kuni 75 000 Rootsi krooni. Selle raha saavad nad siis, kui on Rootsi pinnalt lahkunud.

Asüülitaotlejate sõnul on nad pettunud, kuna Rootsis on varasemast rohkem bürokraatiat ja neile teeb muret, et nende pereliikmed ei saa kiiresti nende juurde Rootsi tulla.

Rootsi on olnud põgenike silmis üks populaarsemaid riike, kus 2014. ja 2015. aasta migratsioonikriisi kõrghetkel esitati 160 000 asüülitaotlust.

2015. aastal rahuldasid Rootsi võimud 55 protsenti asüülitaotlustest ning Rootsi on sõja eest põgenenute seas seni võrdlemisi populaarne.

Samas aga ei olnud sisserännanutel andmeid, et taotlusprotsess võtab aega ja Rootsis ei ole lihtne tööd leida. Praegustel andmetel on 160 000 sisserännanust saanud Rootsis tööle vaid umbes 500.

Uued rangemad piirikontrolli ja perede taasühinemise reeglid ning rootslaste halvenenud suhtumine sisserännanutesse on need, mis on paljusid asüülitaotlejaid pannud oma taotluse tagasi võtma.

Veebruaris tehtud uuring näitas, et umbes 40 protsenti Rootsi kodakondsusega inimesi on massilise sisserännu pärast mures.

Rootsi töö- ja integratsiooniminister Ylva Johansson sõnas, et enamik rootslasi ei ole rassistid, kuid olukord on muutunud pingeliseks, kuna palju on neid, kes tahavad Rootsis saada sama, mis on põliselanikel.

Rootsi migratsiooniameti arvates sisseränd jätkub ja prognoosi kohaselt peaks sel aastal saabuma umbes 60 000 migranti.

Türgi ja Kreeka kaudu Euroopasse sisseränne on vähenenud, samas on Põhja-Aafrika ja Itaalia kaudu suurenenud ning Vahemeri on seni paljude põgenike jaoks surmalõks.

Tagasi üles