Kui enamasti seostatakse inimeste mõju keskkonnale looduslike maastike kahjustumisega, siis Waterloo Ülikooli hiljutisest uuringud Kanada põlismetsades ilmneb hoopis vastupidine seos.
Uuring: inimmõjud panid Kanada vihmametsad vohama (1)
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
31. august 2016, 15:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt näib, et Briti Columbia osariigi läänerannikul asuvate parasvöötmeliste vihmametsade bioproduktsioonile mõjus sealsete põlisameeriklaste 13 000 aastat kestnud kohalolek hoopis positiivselt.
Sellise tulemuseni jõudnud uuringus kasutasid professor Andrew Tranti juhitud teadlased mitmete distsipliinide, näiteks kaugseire, arheoloogia ja ökoloogia meetodeid. Tuli välja, et endiste indiaanikülade ümbruses on puud kõrgemad, paksemad ja ka lihtsalt tervislikumad kui paikades, kus inimasustust ei olnud. Erinevust seletatakse peamiselt tuha ja söögist üle jäänud koorikloomade jäänuste jõudmisega kohalikku aineringesse. Lisatoitained võimaldasid aga taimedel edukamalt kasvada.
«Uskumatul kombel on ajal, mil nii paljud uurimused näitavad inimasustuse negatiivseid mõjusid keskkonnale, võimalik leida siiski ka täiesti vastupidiseid näiteid,» ütles professor Trant. «Need metsad õitsevad tänu nendes elutsenud põlisameeriklastele, kes elasid seal 13 000 aastat, ehk 500 põlvkonda. Oma elutegevusega mõjutasid nad ka keskkonda nii, et meie silmadele puutumatuna näiv mets on tegelikult inimeste poolt edendatud.»
Rannikurahva eluviis tähendas, et pärismaalased käisid mõõna ajal vee alt vabanenud merepõhjalt karpe ja koorikloomi püüdmas. Aegamööda toiduülejäägid kogunesid, moodustades tänaseks kohati koguni viie meetri kõrguseid ja tuhandeid ruutmeetreid katvaid kuhjasid, millest hakkas keskkonda erituma kaltsiumit ja teisi toitaineid. Nii tõusis mulla pH tase ja paranes vee imandumine.
Tegemist on esimese sellist mereloomade mõju metsakeskkonnale näitava uuringuga, mis hindaks seoseid ka pikas ajaskaalas. Tranti sõnul on tõenäoline, et samalaadsed reeglid kehtivad ka teiste rannikuäärsete keskkondade puhul.
«See uuring võib muuta seda, kuidas me keskkonnamõjusid hindame,» ütles Trant. «Edaspidi kavatseme uurida teisigi selliseid inimese mõjutatud keskkondi, et saavutada paremat arusaamist sellistest ootamatutest inimmõjudest.»
Uuringutulemused avaldati ajakirjas Nature Communications.