Mis ühendab Alan Kurdit ja Trooja kangelast Aeneast?

Üks aasta tagasi, 2. septembril 2015 leiti Türgi Bodrumi rannalt väikese Süüriast Aleppost pärit kurdi poisi Alan Kurdi surnukeha. Alanist kujunes nii hukkunud põgeniklaste kui kogu kriisi sümbol.

Briti väljaande The Independet kolumnist Robert Fisk kirjutab, et nüüdseks on aasta möödas, põgenikekriis kestab ning Alan tundub olevat unustatud, kuid kas ikka on? Kuidas on väike hukkunud põgenikpoiss seotud Trooja kangelasega?

Fiski sõnul võeti Alan Euroopas kohe omaks, sest ta oli riides nagu Euroopa väikelapsed ja ta nahk oli Lähis-Idast pärit lapse kohta heledam.

Alan jõudis põgenikekriisi sümbolina väljaannete esikaanele ning temast räägiti veel pikka aega, samas hukkus veel mitmes vanuses põgeniklapsi, kuid nendest ei räägita nii palju.

Fiski arvates võttis Alan Kurdi kokku selle, mida tundisd nii põgenikud kui ka need, kes põgenikke Euroopas abistavad ja vastu võtavad, ta oli ja on ühendavaks lüliks.

Alan Kurdist sai kõikide hukkunud laste sümbol ja märter, kes tekitas paljudes valu ja viha. Samas esindab Alan ka põgenikku, kardetud migranti, seega on eurooplaste tunded tema vastu ambivalentsed.

Paljudele tõi Alan Kurdi juhtum meelde Teise maailmasõja, mis samuti tõi kaasa põgenikevoolu nagu nüüdne Süüria sõda. Või siis põgenemise Venemaalt 1917. aastal pärast bolševike revolutsioone.  

Fiski sõnul ei ole põgenikekriisid ainult 20. ja 21. sajandi teema, vaid seda on ette tulnud kogu inimkonna eksistentsi vältel, seda kirjeldavad mitmed Vana-Kreeka ja Vana-Rooma legendid ja mütoloogia. Vahemere ääres on pidevalt toimunud mässe, ülestõuse ja sõdu, mis on tekitanud tsivilisatsioonide tõuse ja langusi.

«Varasematel aegadel ei olnud täpseid riigipiire, piirivalvet, politseid ja heaoluühiskondi, mis annavad ka migrantidele hüvesid. Iidsel ajal ei olnud migrandid selliseks koormaks nagu nüüd. Kreeka-Rooma legendides on põgenikuks ka Trooja kangelane Aeneas, keda peetakse roomlaste esiisaks. Ta otsis troojalastele uut kodumaad, sai nägemuse Roomast ja seilas üle Vahemere, et jõuda Itaaliasse, mis on ka praegu põgenikriisi näitelava, kus rulluvad lahti paljud karmid inimsaatused. Ka nüüd otsivad inimesed uut kodumaad,» leiab Fisk.   

Rooma poeet Vergilius ei ole oma teoses «Aeneis» nimetanud peategelast migrandiks, vaid kasutab tema kohta sõna «exsul», mis tähendab «hüljatud inimene» ja «fato profugus», mis tähendab «saatuse eest põgeneja». Ladina keeles on sõna «põgenik» «fugitivus», mis käib kurjategijate, mitte migrantide kohta. Just nii näeb USA vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump USAsse pürgivaid mehhiklasi, kuid see ei käi iidsete troojalaste ja Süüria sõja eest põgenevate kurdide kohta.

Mis ühendab kurdist Alani ja Trooja kangelast Aeneast? Nad mõlemad lahkusid parema elu otsingutel tänapäeva Türgi alalt Anatooliast, põleva Trooja juurest jõuame põleva Alepponi. Mõlemal juhul on tegemist sõjaga, mis hävitas linna ja sundis elanikke põgenema ja rahulikumas paigas eluaset otsima.

Sõjad, põgenikud ja globaalsed migratsioonikriisid ei ole lõppenud ja kestavad koos inimkonnaga edasi. Aleppo on Trooja ja Trooja on Aleppo. 

Tagasi üles