/nginx/o/2016/08/25/5758011t1h20ed.jpg)
Colombia rahulepe allkirjastatakse 26. septembril
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahulepe Colombia valitsuse ja riigi suurima sissirühmituse vahel allkirjastatakse 26. septembril, ütles president Juan Manuel Santos reedel.
"Rahu allkirjastatakse 26. septembril Cartagenas," teatas Santos. President nimetas seda ehk oma "elu tähtsaimaks teadaandeks".
Colombia valitsus on varem teatanud, et rahulepe Colombia Revolutsiooniliste Relvajõududega (FARC) pannakse rahvahääletusele 2. oktoobril. Referendumile pannakse küsimus: "Kas te toetate lõplikku rahulepet konflikti lõpetamiseks ja stabiilse ning püsiva rahu loomiseks?".
Rahuleppe allkirjastamise järel on FARC-il 180 päeva aega end demobiliseerida, relvitustama ja poliitiliseks parteiks muta.
Vaherahu valitsuse ja FARC-i vahel, mis peaks lõpetama 52 aastat väldanud vaenutegevuse, jõustus Colombias esmaspäeval.
Eelmisel kolmapäeval saavutatud täielik rahukokkulepe ratifitseeritakse ainult juhul, kui rohkem kolumblasi vastab "jah" kui "ei" ning kui "jah"-leer on suurem kui 4,4 miljonit valijat ehk 13 protsenti kogu valijaskonnast.
FARC-i umbes 7500 võitlejat loovutavad ÜRO järelevalve all relvad kogumispunktidesse.
Enne demobilisatsiooni kutsub FARC oma juhid ja võitlejad viimast korda kokku ning kujundab end ümber "legaalseks poliitiliseks liikumiseks".
FARC pidi esialgu konverentsi korraldama 13.-19. septembrini, ent rühmitus teatas reedel, et peab kohtumise toimumisaja logistilistel põhjustel ära muutma. Uut toimumisaega ei ole veel teatavaks tehtud.
Konverentsil osaleb umbes 200 FARC-i delegaati, seal hulgas 29 keskkomitee liiget. Kutsutud on ka 50 rahvusvahelist külalist ja ajakirjanikud, mis ei ole sissiliikumise puhul tavaline. Marksistlike sisside viimane konverents peetakse Colombia lõunaosas San Vicente del Caguánis.
Konflikt algas 1964. aastal maapiirkondade elanike ülestõusuga maaõiguste kättevõitmiseks valitsuselt. Aastakümnete jooksul on konflikti sekkunud teised vasaksisside rühmitused, parempoolsed paramilitaarüksused ja narkojõugud.
Konfliktis on ühtekokku hukkunud umbkaudu 260 000 inimest, 45 000 jäänud kadunuks ja ligi seitse miljonit on pidanud oma kodudest lahkuma.
Valitsuse vastu võitleb endiselt väiksem vasaksisside rühmitus Rahvuslik Vabastusarmee (ELN), mille jätkuvad inimröövid on nurjanud katsed rahukõnelusi alustada.