Hongkongis osaleti innukalt valimistel

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: BNS
Copy
Hongkongi valimisametnikud tööhoos.
Hongkongi valimisametnikud tööhoos. Foto: BOBBY YIP/REUTERS

Hongkongis hääletati pühapäeval innukalt poolautonoomse linna Seadusandliku Nõukogu valimistel, viimastel andmetel osales 2,2 miljonit inimest ehk pea 60 protsenti hääleõiguslikest kodanikest.

Eelmistel valimistel 2012. aastal andis oma hääle 53 protsenti kodanikest.

"Sel aastal osales valimistel rekordarv inimesi," kinnitas keskvalimiskomisjoni esimees Barnabus Fung.

Esialgsete tulemuste kohaselt on edu saatnud ka kandidaate, kes on nõudnud suuremat autonoomiat või täielikult Hiinast lahkulöömist ja nende seas on ka 2014. aasta meeleavaldused korraldanud iseseisvusaktiviste. Nõukogusse pääseb teiste seas endine tudengiliider ja iseseisvusaktivist Nathan Law, kelle juhitud erakond Demosisto tahab rahvahääletust, kas Hongkong peaks püsima Hiina koosseisus.

Valimised toimusid ajal, mil mõned poolautonoomse linna kodanikud on üha rohkem mures, et Peking tugevdab enda haaret Hongkongi üle nii poliitikas, meedias kui hariduses.

Mõned noored aktivistid nõuavad täielikku iseseisvust, teised aga võimalust korraldada referendum, milles hongkonglased saaksid enda tuleviku üle otsustada.

Kõige äärmuslikumad iseseisvuse toetajad, kelle tegevust on Peking ja Hongkongi ametivõimud illegaalseks pidanud, ei saanud pühapäevastel valimistel kandideerida. Aktivistid on seda otsust nimetanud poliitiliseks tsensuuriks.

Pühapäeval said hongkonglased valida Seadusandliku Nõukogu 70 kohale 40 inimest. Ülejäänud 30 valivad erihuvisid, näiteks ärisektorit esindavad väikesed valijagrupid. Need kohad võidavad tõenäoliselt Pekingit toetavad kandidaadid.

Demokraatia pooldajad loodavad, et neil õnnestub Hongkongi parlamendis saada jätkuvalt piisavalt kohti, et blokeerida olulisi seadusi, mille vastuvõtmiseks on vaja kahekolmandikulist häälteenamust.

Kui demokraatlikud jõud peaksid kaotama vaid neli kohta, siis kaotaksid nad vetovõimaluse, mis tähendab, et paralament oleks veelgi enam Pekingi poole kaldu.

Tagasi üles