Küsitlus: üha vähem rootslasi tahab asüülitaotlejaid aidata

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Asüülitaotlejatele annetatud rõivad ja jalatsid
Asüülitaotlejatele annetatud rõivad ja jalatsid Foto: SCANPIX

Rootsis hiljuti läbi viidud küsitluse kohaselt on rootslaste suhtumine asüülitaotlejatesse muutunud ning võrreldes 2015. aastaga on üha vähem neid, kes soovivad sisserännanuid raha ja/või riietega aidata.

Iga kolmas rootslane ei soovi, et riiki tuleks veel sisserändajaid, edastab The Local.

Küsitluse viis ajavahemikul 31. augustist kuni 2. septembrini läbi väljaande Aftonbladet tellimusel uuringufirma Inizio, mille esindajad küsitlesid 1261 Rootsi kodakondsusega isikut, et kas nad soovivad aidata asüülitaotlejaid.

2015. aastal, kui oli põgenikekriisi tipphetk, annetasid rootslased riiki saabunute heaks 19,4 miljardit Rootsi krooni. See summa oli 2014. aastal annetatud summast 1,5 miljardi Rootsi krooni võrra suurem.

Nüüdne küsitlus näitas, et rootslased on asüülitaotlejate aitamisest tüdinenud ja väsinud ning ei soovi enam annetada.

Enamik vastanutest teatas, et nad võivad abistada mingil määral ka edaspidi, kuid mitte enam nii suures ulatuses kui varem. 30 protsenti vastanutest kinnitas, et nad tahavad asüülitaotlejaid abistada ja 26 protsenti teatas, et võib-olla nad abistavad.

2015. aasta küsitlus näitas, et sisserändajaid tahtis kindlasti abistada 54 protsenti ja 12 protsenti vastas siis, et võib-olla abistab.

Mitte abistada tahtjate arv on kasvanud, kui 2015. aastal oli neid 11 protsenti, siis sel aastal on neid 21 protsenti.

2015. aasta küsitluse kohaselt soovis 34 protsenti küsitletuid, et riik võiks vähem asüülitaotlejaid vastu võtta, sel aastal oli neid juba 60 protsenti.  

Möödunud aastal oli nõus veel rohkem sisserändajaid vastu võtma 31 protsenti küsitletutest, sel aastal aga ainult 13 protsenti.

«Meil on palju põgenikke, kes ei suuda integreeruda ja see jätkub. Paljud küsitletud esitasid küsitluse, et mis juhtub siis, kui sisserändajaid saabub veel. Oli ka neid, kelle arvates peaksid teised Euroopa riigid rohkem põgenikke vastu võtma,» teatas Inizio küsitleja Karin Nelsson.

65 protsendi küsitletute teatel ei ole nad rahul, kuidas Rootsi võimud on põgenikeprobleemi lahendanud. Möödunud aastal oli mitterahulolijaid 48 protsenti.

Rootsi karmistas põgenikemassi tõttu sisserännuseadusi ja kehtestas Rootsi-Taani piiril kontrolli. 

Tagasi üles