Ametnik: Läti otsus kärpida pagulaste toetusi oli viga

Sõjapõgenikud Kreekas. Foto: SCANPIX

Läti otsus kärpida rahvusvahelist kaitset saanud inimestele ette nähtud toetusi oli viga, lausus siseministeeriumi kantsler Ilze Pētersone-Godmane.

Pētersone-Godmane ütles täna usutluses Läti rahvusringhäälingule, et toetuste kärpimine võib olla üks põhjusi, miks pagulased ja täiendavat kaitset saanud inimesed ei kibele Lätiga integreeruma ja otsustavad edasi liikuda Lääne-Euroopasse.

Kantsler tunnistas, et pagulaste integreerimine Läti ühiskonda pole olnud edukas. Suurimaid probleeme põhjustavad sotsiaaltoetuste vähendamine ja raskused pagulastele majutuse leidmisel, kuigi see peaks olema kättesaadav hetkel, kui inimene saab Lätilt rahvusvahelist kaitset.

Olukord võib minna halvemaks, kui Lätist lahkunud põgenikud hakkavad esitama uusi varjupaigataotlusi Lääne-Euroopas, sest see tõestaks, et Läti pole täitnud Euroopa Liidu ümberpaigutamiskavas sätestatud kohustusi, ütles Pētersone-Godmane.

Läti telekanal LTV edastas eile, et Läti on Euroopa Liidu ümberpaigutamiskava alusel vastu võetud 69 varjupaigataotlejatest andnud rahvusvahelist kaitset 23-le ning neist 21 viibib nüüdseks Saksamaal.

Kõik pagulased saavad Lätis toetust 139 eurot kuus pluss 97 eurot iga järgmise pereliikme kohta. Täiendavat kaitset saanule makstakse toetust üheksa, pagulastele 12 kuud.

Varem oli igakuine toetus täiskasvanud pagulasele 256 eurot kuus. Kui EL otsustas hakata varjupaigataotlejaid laiali jagama ühenduse liikmesriikide vahel, otsustas Läti valitsuskoalitsioon 2015. aasta lõpus, et pagulastele makstav toetus tuleb võrdsustada Läti elanike toimetulekutoetuse miinimumiga.

Läti nõustus kava alusel kahe aastaga vastu võtma 531 varjupaigataotlejat.