Raport: Venemaa rünnak Baltikumile algaks ilmselt Gotlandi võtmisega

Rootsi kaitsejõudude soomuk «Galten» militaarõppusel Gotlandi saarel.

FOTO: Tobias Wallstr/Scanpix

Venemaa on ainus lähipiirkonna riik, millest võib naabritele sõjalist ohtu karta, ja juhul kui Venemaa peaks ründama Balti riike, siis tõenäoliselt algab see Rootsist, kirjutab päevaleht Svenska Dagbladet täna avaldatud kaitseraportile viidates.

Kuigi Venemaa kallaletung Rootsile sisuliselt välistatakse, siis hoiatab raport, et Rootsi võidakse tõmmata konflikti, kui see peaks Venemaa ja Balti riikide vahel puhkema.

Vene-Balti konflikti korral tõmmatakse Rootsi sellesse tõenäoliselt juba väga varases staadiumis, seda nii poliitiliselt, humanitaarselt kui ka sõjalis-geograafiliselt, öeldakse raportis.

Raportis öeldakse, et paar päeva enne Balti riikide võimalikku ründamist paigutab Venemaa Gotlandi saarele õhutõrjeraketid, mis võimaldaksid ära hoida NATO toetuse üle Läänemere ja saada eelise Baltikumi ründamisel, samuti oma positsioonide kaitsmisel.

Raporti sõnul muudab sõja mõeldavaks Venemaa režiimi tegevuse ettearvamatus.

Rootsi kaitse- ja julgeolekuseisukohti kajastav raport sündis vasaktsentristliku valitsuse ja kolme opositsioonierakonna kokkuleppel.

Kaitsedokumendi koostas suursaadik Krister Bringéus ning see osutab Venemaale kui Rootsit ja Läänt ähvardavale julgeolekuohule. Selline olukord mõjutab Rootsi kaitsekoostööd teiste riikide ja organisatsioonidega.

Bringéus ütles pressikonverentsil, et kui Rootsi taotleks NATO-ga liitumist, vallandaks see ilmselt diplomaatilise kriisi Venemaaga. Samas kõrvaldaks alliansiga liitumine igasugused kahtlused rünnaku tõenäolise stsenaariumi üle ning tugevdaks Lääne üleüldist heidutusvõimet.

Ajakirjanikud püüdsid pressida Bringéuselt välja tema enda arvamust NATOga liitumise küsimuses, kuid raporti koostaja ütles, et tema seiskoht ei ole tähtis - NATO küsimusele peavad vastama poliitikud.

Tagasi üles