Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Taani keeldus Venemaaga Arktiliste alade üle läbi rääkimast

FOTO: Reuters/ScanPix

Taani välisminister Kristian Jensen sõnas nädalavahetusel, et ei ole huvitatud alustama Venemaaga läbirääkimisi kahe riigi nõudmiste üle Arktikas, vahendab The Local.

Vene loodusressursside minister Sergei Donskoi soovitas möödunud nädalal president Vladimir Putinil alustada Taani ametnikega otsekõnelusi kattuvate territoriaalnõudluste osas Arktilises piirkonnas.

Donskoi soovib protsessi kiirendada, sõnades, et nende nõutav 550 000 ruutkilomeetrine ala kattub otseselt Taani territooriumiga.

«Kiirendamaks Venemaa soovide käsitlemist oleks abiks algatada kahepoolsed läbirääkimised Taaniga kattuvate piirkondade osas Arktilisel mandrilaval,» sõnas raporti andmetel Donskoi Putinile, lisades, et soovitatav oleks alustada kõnelustega lähimate kuude jooksul.

Taani välisminister Kristian Jensen väljendas aga selget seisukohta, et otsekõnelusi ei tule ning Taani laseb viimase sõna öelda ÜRO komisjonil. «Kuni me ei tea, milliseid territoriaalnõudeid tunnustatakse, ei ole mingit põhjust läbirääkimisi alustada,» lisas Taani välisminister väljaandele Politiken.

Vene sõjalise- ja Arktika-asjade eksperdi Pavel Bajevi hinnangul on Jenseni läbirääkimistest keeldumine märgiline.

«See annab märku, et Taani on oma väljavaadetes ÜRO komisjoni otsuse osas väga kindel,» sõnas Bajev.

Taani on teinud kokku kolm nõuet üle ühe miljoni ruutkilomeetri suurustele aladele, mis asuvad Gröönimaa ranniku ligiduses. Lisaks oli Taani esimene riik, mis nõudis endale tervet Põhjapoolust.

Venemaa nõue hõlmab 1,3 miljoni ruutkilomeetri suurust piirkonda ja selle alla kuulub ka Põhjapoolus. Riiki väljastas esimese nõude 2001. aastal, kuid sai komisjonilt vastuse, et küsimus vajab täiendavaid uuringuid.

Väljaande Politiken sõnul on tõenäoline, et komisjon teatab mõlema riigi nõuete legitiimsusest ja sunnib Venemaad ja Taanit läbirääkimisi alustama.

Ka Kanada on teatanud oma soovist oma territoriaalseid nõudmisi laiendada ning hõlmata ka Põhjapoolust, kuid riik ei ole nõutavat ala veel kaardistanud.

Tagasi üles
Back