Kallas Junckeri kõnest: Kreeka enam eurot küll kuidagi ei ohusta (2)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker. Foto: SCANPIX

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Junckeri europarlamendi ees peetud iga-aastast kõnet kommenteerinud presidendikandidaat Siim Kallase arvates on vaja fookus Kreekalt koostööle Euroopa Liidu (ELi) ja liikmesriikide vahelise koostöö parandamisele. «Mina arvan, et Kreeka enam eurot küll kuidagi ei ohusta.»

«Koostöö Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahel on suure küsimärgi all ja plaan tuleb ikka välja töötada just liidu tasandil, sest teistel pole lihtsalt sellist võimekust. Koostöö on olnud väga kõikuv ja vastuoluline, seetõttu sellele rõhutaksegi,» kommenteeris Kallas Junckeri peetud kõnet.

«Ta (Juncker-toim) ütleb, et investeeringute programmi (Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond-toim), mis on 315 miljardit eurot, tuleks kahekordistada aga selle ümber on ka palju vaidlusi ja kust see raha fondi suuruse kahekordistamiseks võetakse, on küsitav. Mulle meeldib, et töötatakse naaberriikidesse minevate investeeringute suurendamise nimel. Ma olen ise ka sellest kirjutanud,» lisas Kallas.

«Huvitav oleks teada, kuidas see kõik liikmesriikidega kokku lepitakse,» sõnas ta.

Kallas pidas huvitavaks, et Juncker rõhus kõnes Kanada vabakaubanduslepingule aga sellele sarnaneva lepingu USAga jättis suures osas mainimata. «Eks ta hindas poliitiliselt, mis on praegu jõukohasem,» arvas ta.

«See on kõne, mille eesmärgiks on kinnitada, et Euroopa Liit on olemas, vajalik, kasulik ja vältimatu kõigis asjades. Seda on peetud iga aasta ja iga kord on neid asju ka rõhutatud,» sõnas Kallas.

Täna pidas europarlamendi ees iga-aastase kõne Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.

Sõnavõtus keskendus ta Euroopa tulevikule ning raskustele, mis seisavad brittide lahkumisotsuse, majandusliku olukorra ja populistidega seotud raskuste tõttu ees.

Märksõnad

Tagasi üles