/nginx/o/2011/02/06/511143t1hc9a2.jpg)
Soome ekspresident Mauno Koivisto lükkab Helsingin Sanomatele antud intervjuus tagasi uurijate väited, nagu oleks ingerlaste Soome tagasi kutsumine olnud julgeolekuteenistuse KGB idee.
Koivisto: ingerlaste naasmine Soome ei olnud KGB idee
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Nõukogude Liit nõustus sellega, nad ei tahtnud ingerlasi mingil juhul riigist välja saata,» ütles 87-aastane Koivisto.
Ingerlaste naasmine Nõukogude Liidu aladelt Soome sai alguse 1990. aastal. Tollane riigipea Koivisto ütles telesaates «Ajankohtainen kakkonen», et ingerlased on soomlased. «Nende esiisad on kunagi Rootsi võimude tõttu sinna saadetud ja nad on seal palju üle elanud,» lisas ta tookord.
Bürokraatiamasin hakkaski pärast Koivisto arvamusavaldust tööle. Riigipeast sai ingerlaste jaoks kangelane.
Doktor Kimmo Rentola 2009. aastal ilmunud kaitsepolitsei (Supo) ajaloost pajatavas raamatus «Ratakatu 12» väidab aga autor, et ingerlaste tagasikutsumine tuli jutuks 1988. aastal KGB Helsingi esinduse juhi Feliks Karasevi ja Supo tollase juhi Seppo Tiitineni vahel.
Rentola viitab oma raamatus Tiitineni märkmetele, mida ta sai kasutada. Neist selgub, et Tiitinen rääkis Kovistole oma vestlusest Karaseviga juulis 1988 ehk kaks aastat enne riigipea kuulsat teleesinemist.
Antero Leitzingeri kirjutatud migratsiooniameti ajalugu puudutavas värskes raamatus «Mansikkamaan vartijat» ütleb autor, et «Koivisto ilmselt võttis omaks idee, mida ta poleks omaalgatuslikult välja pakkunud».
Leitzinger on küsitlenud hulgaliselt inimesi, kuid KGB ja ingerlaste naasmise teema puhul on tema allikaks üksnes Rentola.
«Kõik, keda olen küsitlenud, mäletavad, et algatuse tegi Koivisto. See on loomulik, sest tema käsutas ministreid,» ütles Leitzinger.
Nüüd tunnistab Rentola, et tema väide põhines ühel allikal ja ilmselt oleks vaja laiemat uurimist. Niisama ta KGB-versioonist loobuda aga ei kavatse.
Peterburis elav 81-aastane Karasev ütleb Helsingin Sanomatele, et ei mäleta ligi 23 aastat tagasi aset leidnud kohtumistest midagi. Oma sõnul ta spekuleerida ei taha.
Praegu Soome parlamendi peasekretärina töötav Tiitinen ei mäleta eriti jutuajamist Karaseviga. «Võib olla, et see oli esimene selleteemaline kontakt, kuid protsessi pani ikka käima vestlus Koivistoga.»
«President küsis ühel meie kohtumisel ootamatult, et kui palju neid ingerlasi üldse on ja mida sa arvad, kui võtaks nad kõik tagasi,» rääkis Tiitinen.
Paarikümne aastaga on riiki tulnud 30 000 ingerlast ja nende pereliiget, kelle emakeeleks on olnud valdavalt vene keel. Soome parlamendi hiljutise otsuse pannakse naasmist ootavate inimeste järjekorrale punkt järgmisel suvel.