Saksa finantshiid kinnitas neljapäeval, et USA ametivõimud on seoses 2008. aasta majanduskriisi ajal müüdud hüpoteekvõlakirjadega esitanud pangale 14 miljardi dollari (12,5 miljardit eurot) suuruse nõude.
USA võimud esitasid Deutsche Bankile 14 miljardi suuruse nõude
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui hiigelnõue peaks realiseeritama, oleks tegemist suurima trahviga, mis on siiani mõnele USAs tegutsevale välispangale määratud. Senine rekord kuulub Prantsuse pangale BNP Paribas, kes pidi 2014. aastal Sudaanile, Kuubale ja Iraanile kehtestatud sanktsioonide rikkumise eest tasuma 8,9 miljardit dollarit (8 miljardit eurot).
Deutsche Bank ise lükkas 14 miljardi suuruse nõude tagasi, nimetades seda esialgseks ettepanekuks USA riiklike süüdistajatega peetavatel kõnelustel. «Deutsche Bankil pole mingit kavatsust rahuldada sellise suurusega nõuet,» seisis panga avalduses. Saksa suurpanga kinnitusel on läbirääkimised süüdistajatega alles algamas ning pank eeldab, et need lõppevad teistele finantsasutustele määratud nõuetega samas suurusjärgus oleva summaga.
Hiljuti sarnase süüdistusega silmitsi seisnud USA investeerimispank Goldman Sachs nõustus tänavu aprillis tasuma võimudele enam kui 5 miljardit dollarit (4,5 miljardit eurot).
USA ametkonnad on varemgi süüdistanud suurpanku investorite eksitamise eest seoses enne 2008. aastal alanud majanduskriisi müüdud võlakirjadega, mille tagatiseks olid hüpoteegid. Võimude väitel polnud suuremal osal sellistest võlakirjadest mingit väärtust ning tegu oli otsesõnu pettusega, mis tekitas võlakirjaomanikele miljarditesse ulatuvaid kahjusid, kui USA eluasemeturg kokku varises. See viis omakorda paljude pankade põhjaminekuni ning käivitas riigi kõige hullema majanduslanguse pärast 1930. aastate Suurt Depressiooni.
Aruannete põhjal selgus, et Deutsche Bank on selle aasta 30. juuni seisuga kõrvale pannud 5,5 miljardit dollarit (4,9 miljardit eurot) võimalike hagidega toimetulekuks. Allikate väitel üritab pank jõuda süüdistajatega kokkuleppele, et 14 miljardi asemel ei ületaks nõue 3 miljardit dollarit (2,7 miljardit eurot). USA justiitsministeerium keeldus süüdistust kommenteerimast.
Kuigi 2014. aastal sundisid võimud USA suurpanka Bank of America maksma välja 17 miljardit dollarit (15,1 miljardit eurot) Deutsche Bankiga sarnase süüdistuse tõttu, on ametkondadele korduvalt ette heidetud suutmatust võtta vastutusele reegleid rikkunud pankureid.
Üks ebaõnnestumine teise järel
Deutsche Banki jaoks on aga seekordne süüdistus järjekordne komistuskivi, mis on panka viimastel aastatel üle kogu maailma tabanud. Eelmisel aastal trahvisid USA võimud Deutsche Banki 55 miljoni dollariga (49 miljonit eurot), leides, et pank oli majanduskriisi ajal oma krediidilepingute väärtuse tegelikust vähemalt 15 miljardi dollarit (13,4 miljardit eurot) suuremaks märkinud.
Samuti eelmisel aastal ning ka tänavu põrus suurpank USA keskpanga korraldatud stressitestides, mis pidid kindlaks tegema, kas pangal on piisavalt kapitali, et hakkama saada tulevaste kriisidega.
Tänavu juunis nimetas Rahvusvaheline Valuutafond Deutsche Banki suureks süsteemseks riskiks, mis sundis panga tegevjuhti John Cryanit finantsturge rahustama, et Deutsche Bank on raskustest taastumas.
2015. aasta aprillis läks Deutsche Bank kokkuleppele USA ja Briti võimudega, tasudes ühtekokku 2,5 miljardit dollarit (2,2 miljardit eurot). Toona süüdistati panka intressimääradega manipuleerimises. Saksa suurpank nõustus ka kokkuleppemenetlusega USAs, kus finantshiidu süüdistati Süüriale ja Iraanile kehtestatud sanktsioonide rikkumises.
Selle aasta juulis teatas Deutsche Bank, et panga teise kvartali kasum kukkus aasta varasema ajaga võrreldes 98 protsenti, mis jättis kasumi suuruseks kõigest 22 miljonit dollarit (20 miljonit eurot). Tegevjuht Cryani sõnul oli kasumi kokkukuivamise näol tegu panga restruktureerimisest tuleneva mõjuga.
Cryan plaanib aastaks 2020 kaotada Deutsche Bankist 9000 töökohta, seda olukorras, kus panga aktsia on vaid kümme protsenti selle kriisieelsest väärtusest.