Postimees Bratislavas: EL27 liidrid räägivad suud puhtaks või lahkuvad tüliga (2)

Jürgen Tamme
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksa liidukantsler Angela Merkel Bratislavas ajakirjanike ees.
Saksa liidukantsler Angela Merkel Bratislavas ajakirjanike ees. Foto: SCANPIX

Euroopa Liidu praeguse eesistujamaa Slovakkia pealinnas Bratislavas täna peetav ühenduse liikmesmaade valitsusjuhtide ja riigipeade kohtumine on  esimene ELi liidrite kohtumine, kuhu pole kutsutud juunis referendumil ühendusest välja astuda otsustanud Ühendkuningriigi peaminister.

27 liikmesriigi mitteametlikul tippkohtumisel ei pääseta siiski brittide lahkumisotsusest mööda. Õigupoolest oli Brexiti-järgne šokk põhjus, miks otsustas ülemkogu eesistuja Donald Tusk juunis tippkohtumisel liidrid Bratislavasse kokku kutsuda.

Mitu kohtumise ettevalmistamisega seotud allikat märkis selle eel Postimehele, et ootusi eelseisva kohtumise suhtes ei soovita kõrgele kruvida ning eesmärk on võimaldada liikmesriikidel ühise laua taga oma suud puhtaks rääkida.

Slovakkia sõdur Bratislava kindluse juures. Fotod: Scanpix
Slovakkia sõdur Bratislava kindluse juures. Fotod: Scanpix Foto: YVES HERMAN/REUTERS

Kui Doonau kaldal mäenõlval asuva kindluse valgete müüride vahel, mida valvavad juba mitmendat päeva Kalašnikovi automaatidega Slovakkia sõdurid, ühisosa leida ei suudeta, minnakse laiali ning selgusetus ELi tuleviku osas jätkub.

Kuna korraldajad on püüdnud vältida teemasid, kus on raske leida konsensust või mis tekitavad suuremat jagunemist, siis tuleb leida vähim ühisnimetaja. Praeguse seisuga on selleks julgeolek selle kõige laiemas mõttes.

Brexit kui tabuteema

Ühendkuningriigi lahkumise üle liikmesriigid väga rääkida ei soovi. Esiteks põhjusel, et saareriik pole endiselt esitanud ametlikku lahkumisavaldust ning EL on korduvalt kinnitanud, et enne seda Londoniga lahkumisläbirääkimisi ei peeta. Teiseks püütakse vältida lahkarvamusi ajal, mil ühendus soovib näidata, et järelejäänud 27 liiget on ühtsed.

Postimehega vestelnud allikad nentisid, et brittidega edasise suhte klaarimine on küll kohtumise foonil ning see kerkib kindlasti kuluaarides, kuid fookuses on ELi 27 liikmesriigi edasine tulevik ning see, kuidas üheskoos edasi minnakse.

Eesistuja Tusk, kelle ülesandeks on Ülemkogu presidendina liidrite vahel konsensust leida, palus kohtumise eel olla liidritel täiesti ausad ning vaadata otsa ühenduse ees seisvatele probleemidele. Tusk lisas, et EL seisab silmitsi paljude probleemidega ega saa käituda, nagu poleks midagi juhtunud.

«Me ei tohi lasta neid kriise raisku minna,» sõnas Tusk, kuid lisas, et Brexiti põhjused nõuavad järelejäänud ELi 27 liikmelt realistlikku diagnoosi.

Kohtumisel osalev Eesti peaminister Taavi Rõivas rõhutas tippkohtumise eel väljaandes Politico avaldatud arvamusloos ühtsuse tähtsust. Valitsusjuhi sõnul on Brexitile järgnenud post-traumaatilise stressi ajel hakatud Euroopasse rajama barjääre. Enese isoleerimise asemel tuleks aga ennast avada ning teha koostööd, leidis Rõivas. Samuti rõhutas ta suhete tähtsust Türgi ja Ameerika Ühendriikidega.

Varasemalt on Tusk välja toonud neli ELi ees seisvat peamist muret: ebaseadusliku rände, globaliseerumise mõjud, aeglase taastumise majanduskriisist ning terrorismihirmu. Suure tõenäosusega on need ka teemad, mille üle Bratislavas läbi räägitakse.

Septembri alguses toimunud migrantidevastane meeleavaldus Bulgaarias Türgi piiri lähedal asuvas Harmanli keskuses.
Septembri alguses toimunud migrantidevastane meeleavaldus Bulgaarias Türgi piiri lähedal asuvas Harmanli keskuses. Foto: NIKOLAY DOYCHINOV/AFP

Bulgaaria kardab uut rändelainet Türgist

Kuigi ka rändeküsimus võib Bratislavas kaasa tuua erimeelsusi selle üle, kuidas tuleks migratsioonikriisi lahendada, andis Tusk selgelt mõista, et soovib selle küsimuse päevakorda lisada.

Näiteks lubas Tusk möödunud nädalal Tallinna külastades taotleda Bratislavas kõigilt liikmesriikidelt Bulgaariasse piirivalvurite ja varustuse saatmist, et viimane tuleks toime oma piiri kaitsmisega. Nimelt on Türgi-Bulgaaria piir üks ebaseadusliku rände kanal.

Eesti laevakaitsjad 2011. aastal Saksa fregatil Hamburg, mis osales Adeni lahel piraaditõrjemissioonil EUFOR Atalanta. Prantsusmaa ja Saksamaa soovivad selliste missioonide juhtimist ühisest sõjalisest staabist.
Eesti laevakaitsjad 2011. aastal Saksa fregatil Hamburg, mis osales Adeni lahel piraaditõrjemissioonil EUFOR Atalanta. Prantsusmaa ja Saksamaa soovivad selliste missioonide juhtimist ühisest sõjalisest staabist. Foto: HO/REUTERS

Kas Euroopa saab oma armee?

Ideele on avaldanud toetust ka Saksamaa ja Prantsusmaa. Kahe riigi kaitseministrid saatsid hiljuti ELi välisteenistusele ühisavalduses, milles tegid muu hulgas ettepaneku ühise sõjalise peakorteri loomiseks.

Tõsi, kuna teema on osade liikmesriikide – teiste seas ka Eesti – jaoks tundlik, siis püütakse vältida otsest viidet Euroopa ühisarmeele.

«Aeg on edasi liikuda Euroopa kaitseliiduga, mis on põhimõtteliselt «Kaitse-Schengen»,» ütles Saksa kaitseminister Ursula von der Leyen Reutersi teatel möödunud nädalal Vilniust külastades. Uudisteagentuuri AFP andmetel soovitakse plaan ellu viia 2018. aastaks.

Mitmed liikmesriigid suhtuvad ideesse skeptiliselt. Põhjused on erinevad: osa näeb selles suveräänsuse küsimust, soovides hoida kontrolli sõjaliste jõudude üle omaenese käes. Mitmed riigid pole valmis suurendama kaitsekulutusi, mida seesuguse idee elluviimine eeldab. Kolmandad näevad n-ö Euroopa armee idees trügimist NATO tööpõllule.

Kõige häälekamalt on vastuseisu avaldanud Ühendkuningriik, hoiatades NATOga paralleelse süsteemi loomise eest, mis võiks kaasa tuua Ameerika Ühendriikide kaugenemise Euroopast. Brittide otsus ühendusest lahkuda lõi aga võimaluse teema taas lauale tuua.

Uue Euroopa loomine

Bratislava kohtumist on nimetatud esimeseks sammuks nn uue Euroopa loomisel. Kuigi suuri otsuseid Slovakkia pealinnast ei oodata, loodetakse paika panna alused, kuidas edasi liigutakse.

Tuleval aastal, kui tähistatakse ELi eelkäija Euroopa Ühenduse asutamislepingu 60. aastapäeva, loodetakse välja tulla juba selge kavaga. 2017. aasta teisel poolel ELi eesistujaks oleva Eesti ülesanne on neid algatusi siis ellu viia.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles