Rõivas Postimehele: erimeelsused ELis on, kuid neist tulebki rääkida

Jürgen Tamme
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti peaminister Taavi Rõivas täna Bratislava kindluses ajakirjanike ees.
Eesti peaminister Taavi Rõivas täna Bratislava kindluses ajakirjanike ees. Foto: SCANPIX

Vaja on vähem lubadusi ja rohkem elluviimisi, kirjeldas Eesti peaminister Taavi Rõivas täna Bratislavas kohtunud Euroopa Liidu 27 liikmesriigi valitsusjuhi ja riigipea suhtumist.

«Eksistentsiaalseid küsimusi on laual palju. Täna leppisime kokku teemaderingi, millele me keskendume. Üldine meelsus oli see, et vaja on vähem lubadusi ja rohkem elluviimist,» märkis Rõivas Postimehele pärast Slovakkia pealinnas toimunud ELi 27 liikmesriigi kohtumist, kuhu polnud kutsutud ühendusest juunikuisel referendumil välja astuda otsustanud Ühendkuningriigi valitsusjuhti Theresa Mayd.

Muu hulgas leppisid ELi liidrid täna kokku, et ühenduse välispiiride üle tuleb saavutada senisest suurem kontroll. Selleks peaksid liikmesmaade jõustruktuurid senisest enam omavahel infot vahetama, samuti soovitakse ühtlustada andmesüsteeme, luua ELi reisiteabe ja reisiloa süsteem ning tagada, et loodav ELi ühine ranna- ja piirivalveagentuur oleks aasta lõpuks valmis kiirelt reageerima. Kõik need sammud peaksid võimaldama ELi välispiiri senisest paremini kontrollida, ära hoidma soovimatu rände ning uued terrorirünnakud.

«Kui milleski ELi on praegu võimalik süüdistada, siis mitte selles, et otsuseid oleks vähe ega teataks mida teha, vaid selles, et kõiki otsuseid pole suudetud ellu viia,» jätkas peaminister, tuues näiteks digitaalse ühisturu toimimise, liikmesriikide eelarvete defitsiidi ja võlakoormuse küsimuse.

Rõivas pidas tänase kohtumise puhul oluliseks kokkulepet, et ELi ühine piirivalveagentuur saab kiirreageerimisvõimekuse aasta lõpuks. «Ma enam ei kahtle, et see viiakse aasta lõpuks ellu. See protsess on pöördumatu ja igal juhul juhtub,» lausus Rõivas, kes samas tunnistas, et ühe suure Euroopa-ülese organisatsiooni loomine nõuab aega.

Vastuseks küsimusele, mida lubatud kiirreageerimisvõimekus tähendab, vastas Rõivas: «Eks elu näitab. Meie kujutame seda ette nii, et kõik liikmesriigid eraldavad mingi osa oma piirivalve struktuurist selleks, et kui on vajalik mõnele riigile appi minna, siis oleks see valmisolek tagatud.»

Ta tõi näiteks Eesti kaitseväe, kus on kaitseväelasi, keda on võimalik vajadusel NATO, ÜRO või ELi lipu all missioonidele saata. «Midagi sarnast oleks vajalik ilmselt teha ka Euroopa Liidu piirivalve puhul,» selgitas Rõivas, kelle sõnul peaks ühine agentuur tõstma ka Eesti kui ELi piiririigi kindlustunnet.

Rõivas ei pidanud tõenäoliseks, et uut agentuuri võiks tabada ELi praeguse piirivalveagentuuri Frontexi saatus. Liikmesriigid on sinna oma ametnikke saatnud vabatahtlikkuse alusel ning lõhe Frontexi soovide ja tegelikkuse vahel on suur.

«Kui me lepime kokku, kes kui palju eraldab vajadusel keskse juhtimise alla, siis nii on palju lihtsam otsustada abi saatmise üle. Mina usun, et see aitab kiirele reageerimisele oluliselt kaasa,» ütles Rõivas.

Peaminister ei eitanud, et ELi liikmesriikide vahel on praegu erimeelsusi, kuidas edasi minna. «Praeguses faasis on päris palju arvamusi, mis erinevad,» ütles Rõivas, kes tõi näiteks ELi ja USA vabakaubandusleppe küsimuse ning siseturu tulevikuga seonduva.

«Nii nagu ELis tavaks, tuleb ka sel korral kõigi jaoks vastuvõetav tee leida. ELis – olgu seal 27 või 28 riiki –, peab arvestama sellega, et mitte kunagi ei saa lõpplahendus olla sajaprotsendiliselt selline, nagu üks või teine riik seda ette kujutas,» ütles Rõivas ja lisas: «Kõik lahendused on kompromissid. Kompromisside puhul on oluline, et kui me oleme milleski kokku leppinud ja mingi tee leidnud, siis me peame sellest ka kinni.»

«Praegu oleme selles faasis, kus tulebki need erimeelsused kaardistada ja suud puhtaks rääkida,» lisas peaminister. «Õhkkond oli viisakam ja asjalikum, kui võib-olla meediapildist tundub. Erimeelustest on võimalik rääkida ka rahulikus õhkkonnas.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles