Venemaal toimuvad täna parlamendi alamkoja valimised ning kohati ka kohalike omavalitsuste valimised, milles tõenäoliselt kujuneb edukaimaks võimupartei Ühtne Venemaa.
Vene valimised - rikkumised ja protestid Ukrainas (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vene presidendi inimõiguste nõukogu vaatlejaid koordineeriva Ilja Šablinski sõnul tuleb erinevatest regioonidest pidevalt teavet rikkumistest, peamiselt Moskvast, Krasnodarist, Astrahanist ja Peterburist.
Väidetavalt annab suur hulk sõdureid hääli valimisjaoskondades, kuhu nad pole registreeritud. Lisaks täideti mõnedes jaoskondades valimissedeleid kõigile nähtavalt laua peal, mitte kardinatega suletud valimiskabiinis, sest viimased polnud valmis, lausus Interfaxiga rääkinud Šablinski.
Valimisi vaatlev vabaühendus Goloss teatas ka omalt poolt, et nendeni on jõudnud teavet valimisrikkumistest. YouTube'i riputati üles video, milles on näha, kuidas Rostovi valimisjaoskonna töötaja paneb valimiskasti mitu paberilehte.
Valimiskastid on igas regioonis avatud Moskva aja järgi kell 8.00-20.00. Venemaal on 11 ajatsooni ning viimasena suletakse valimiskastid Kaliningradi oblastis.
450-liikmelise riigiduuma valimistel saab osaleda umbes 110 miljonit valimisõiguslikku inimest.
225 saadikukohta selgitatakse välja parteinimekirjade alusel ning teised 225 valitakse ühemandaadilistes valimisringkondades. Kandidaate on 14 erakonnast kokku umbes 4500. Neist umbes 2000 on üksikkandidaadid.
Esmakordselt saavad Vene duumavalimistel osaleda ka Ukrainale kuuluva Krimmi poolsaare elanikud. Kiiev on öelnud, et nemad Krimmi hõlmamist Vene riigiduumavalimistesse ei tunnusta.
Edukaimaks erakonnaks kujuneb tõenäoliselt valitsev Ühtne Venemaa, millele järgnevad Kremlile lojaalsed Kommunistlik Partei ja marurahvuslik Liberaaldemokraatlik Partei.
Täna toimub riigis ka umbes 5000 kohaliku omavalitsuse valimised. Lisaks selgitatakse välja ka 39 regiooni kohaliku parlamendi liikmed ning üheksa regiooni juhid.
Venemaa eelmised parlamendivalimised toimusid 2011. aasta detsembris. Neile järgnenud aastatel puhkes riigis majanduskriis ning Moskva annekteeris Ukrainale kuuluva Krimmi poolsaare, astus läänega suurimasse vastasseisu pärast külma sõda ning sekkus sõjaliselt Süürias.
Võimudel on värskelt meeles 2011. aasta valimiste järel toimunud suurmeeleavaldused, mis said alguse pärast seda, kui ilmnesid teated ulatuslikust valimispettusest. Tegemist oli suurima väljakutsega 2000. aastal võimule tulnud presidendi Vladimir Putini valitsemisele.
Rahva rahulolematus on ka sel korral tuntav, eriti Putini 16-aastase ametiaja pikima majanduskriisi tõttu, kuid võimud on oluliselt piiranud inimeste õigust meelt avaldada ning toetuvad riigi ühtsuse ja legitiimsuse hoidmiseks rahvuslusele ja vastasseisule läänega.
Võimud pelgavad 2011. aastal toimunud meeleavalduste kordumist ning sel korral üritab Kreml näidata, et valimised mööduvad suurema valimispettuseta. Valimiskomisjoni juhiks määrati inimõiguslane Ella Pamfilova.
Lisaks lubati valimistel osaleda oluliselt rohkematel opositsiooni esindajatel, kellest umbes 20 rahastab endine naftamagnaat ja Putini kriitik Mihhail Hodorkovski. Samas on opositsioon nõrk ja lõhestunud ning selle esindajad rõhutavad, et Kremli ülekaal on niivõrd suur, et õiglasi valimisi pole riigis võimalik korraldada.
Pärast valimiskastide avamist teatati võimalikust valimispettusest Altais. Seal kandideeriva liberaalse Jabloko partei poliitiku sõnul käivad valimisjaoskondades noored, kes annavad hääli vanurite nimel, kes muidu hääletama ei tuleks.
Pamfilova teatas seejärel, et Altai valimistulemused võidakse tühistada.