Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Pariisi kliimaleppe on ratifitseerinud üle 55 riigi

Pariisi kliimalepe kutsub riike seadma endale süsinikdioksiidi emissioonide piiramise eesmärke ning neid iga viie aasta tagant uuendama. FOTO: SCANPIX

Pariisi kliimaleppe on ratifitseerinud selle jõustumiseks nõutav arv - 55 riiki -, kuid nende kasvuhoonegaaside emissioon ei moodusta 55 protsenti ülemaailmsest kogusest, mida oleks jõustumiseks vaja.

ÜRO peasekretär Ban Ki-moon ütles kolmapäeval, et kolmapäeval andsid ratifitseerimisdokumendid üle veel 31 riiki, seega on selle ratifitseerinud 60 riiki kokku 47,5 protsendiga ülemaailmsest emissioonist.

«Oleme kahest lävest ühe ületanud,» sõnas Ban. «Vaja on veel 7,5 protsenti.» 

«Kui Pariisi kokkulepe sel nädalal jõustub, on see suur samm edasi meie teel turvalisema, võrdsema ja õitsvama tuleviku poole,» lausus Lõuna-Korea eksvälisminister.

Kolmapäeval andsid ratifitseerimisdokumendid teiste seas üle Brasiilia, Argentina, Mehhiko, Brunei ja Araabia Ühendemiraadid.

USA välisminister John Kerry väljendas veendumust, et nõutav 55 protsendi piir ületatakse veel enne järgmist ÜRO kliimakonverentsi, mis algab 7. novembril Marokos Marrakechis.

Bani kantselei sõnul on veel 14 riiki, kelle arvele langeb 12,58 protsenti süsinikuemissioonidest andnud märku, et kavatsevad veel sel aastal kliimaleppe ratifitseerida.

Euroopa Komisjoni kliimavolinik Miguel Arias Cañete ütles, et Euroopa Liit liitub kokkuleppega «lähinädalatel».

Pariisi kliimalepe eesmärgiks on piirata globaalne soojenemine sel sajandil «tublisti» alla kahe kraadi Celsiuse järgi tööstusrevolutsiooni eelse ajaga võrreldes.

Lepe kutsub riike seadma endale süsinikdioksiidi emissioonide piiramise eesmärke ning neid iga viie aasta tagant uuendama.

Kokkulepe lõpetab aastakümneid kestnud erimeelsused rikaste ja vaeste riikide vahel selle üle, kuidas ellu viia mitme triljoni dollari suurust jõupingutust globaalse soojenemise peatamiseks ning tegeleda juba ilmnevate tagajärgedega.

Maailma liidrid ja teadlased on hoiatanud üha rängemate põudade, üleujutuste ja tormide eest, samuti veetaseme tõusu eest maailmameres, mis mõjutab sadade miljonite inimeste elu.

Kokkuleppes rõhutatakse, et kasvuhoonegaaside õhkupaiskamine peab jõudma kõrgpunkti niipea kui võimalik, et siis kiiresti väheneda.

Tagasi üles
Back