/nginx/o/2016/09/25/5882553t1h3229.jpg)
Šveitsi valijad otsustavad täna, kas toetada uut seadust, mis peaks suurendama luureteenistuste volitusi, et nad saaksid paremini reageerida tänapäeva maailma ohtudele nagu küberkuritegevus, vägivaldne ekstremism ja välisriikide luureteenistused.
Šveits pani hääletusele luureteenistuste volitusi suurendava seaduse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasta eest parlamendis vastu võetud seadus ei ole seni jõustunud. Selle pooldajate sõnul peab Šveitsi jõudma järele teistele riikidele, kus võitluseks kübekuritegevuse, spionaaž ja äärmuslaste rünnakutega on kasutada märksa jõulisem seaduste arsenal.
Šveitsi otsedemokraatia lahutamatu osa referendumi korraldamist nõudsid seaduse vastased, kelle väitel piirab see kodanikuvabadusi. Liiatigi ei olevat sellest terrorismiga võitluses mingit kasu, kuid kannatada saab Šveitsi kui riigi neutraliteet, sest võimud peavad tegema rohkem koostööd ja sõltuma rohkem välispartneritest.
Seadusega antakse föderaalsele luureteenistusele ja teistele organitele suuremad vabadused telefone pealt kuulata, meilivahetust jälgida ja internetis toimival silma peal hoida. Lubatud on varjatud kaamerad ja mikrofonid ohtlikuks peetavate kahtlusaluste jälgimiseks, seda siiski ainult föderaalse halduskohtu loal.
Valitsuse kodulehe andmetel ei anna kehtivad seadused Šveitsi luurevõimude käsutusse muud kui avalikult kättesaadava info ja vihjed välisriikide amentikelt, kes on märganud riiki ähvardavaid ohte.