iDeal kampaania

Jääkatte sulamine võib paljastada USA tuumajäätmed Gröönimaal

Foto on illustratiivne.

FOTO: Reuters/ScanPix

Lumega kaetud endisest Ühendriikide sõjaväebaasist Gröönimaal võib kliimamuutuste mõjul hakata lekkima saasteaineid, vahendab The Local.

1959. aastal alustasid Ühendriikide insenerid Loode-Gröönimaale ulmelise projekti rajamist, mis oleks sama hästi võinud olla pärit ka külma sõja aegsest filmist.

Lume ja jää alla ehitatud tunnelitevõrgustik sisaldas kõike alates uurimiskeskustest kuni haigla, kino ja kirikuni, mida varustas vooluga väike tuumareaktor.

Konstruktsioonist jäi maha aga hulgaliselt jääkaineid, muuseas ülimalt kantserogeenseid polüklooritud bifenüüle, toorjäätmeid ja radioktiivseid aineid tuumareaktorist.

«Kui jäätmed sinna ladestati, ei mõelnud keegi, et nad võivad millalgi ka vabaks saada,» sõnas Lassonde`i insenerikooli aseprofessor William Colgan AFPle.

Kuid Colgani juhitud uuringust, mille tulemused avaldati augustis ajakirjas Geophysical Research Letters, selgub, et kliimasoojenemine võib tuua kaasa toksiliste ainete pääsemise keskkonda.

«Ei Ühendriigid ega Taani ole midagi konkreetselt valesti teinud, kuid maailm on muutunud,» lisas Colgan.

Majutades üle 200 sõduri, oli Camp Century ehitatud Arktika uuringute baasiks, kuid lisaks hoiustati seal salaja ka tuumalõhkepäid. USA ja Taani vahelises lepingus ei mainitud projektis koodnimega «Project Iceworm» seda punkti kordagi. Suurejooneline projekt, mis sisaldas kavandeid ka jää alla planeeritud rongivõrgustikust, ei realiseerunud kunagi.

Peagi avastasid teadlased, et liustik liigub oluliselt kiiremini, kui esialgselt arvati, ähvardades tunnelid lõhkuda, ning seetõttu projekt hüljati.

Arvestamata võimalusega, et kliima võib muutuda, eemaldas Ühendriikide sõjavägi küll reaktori, kuid jättis 30 Airbus A320 lennuki mahus saastet lume alla ootama. Nüüdseks on kliimasoojenemise valguses see otsus muutunud vägagi küsitavaks.

Aastaks 2090 võib jää sulamine jõuda punkti, kus toksilised ühendid hakkavad väliskeskkonda jõudma. Kuid veel enne võivad hakata jää sisse tekkima tunnelid, mida mööda radioaktiivset sodi veega laiali kantakse.

Kuna 35 meetri sügavusel kaevandamine on ääretult kallis, tuleb Colgani sõnul oodata, kuni jää sulab.

Gröönimaa välisminister Vittus Qujaukitsoqi teatel on tulemused äärmiselt murettekitavad ning ta lubas teha kindlaks, kes jäätmete koristamise eest vastutama hakkab. Camp Century projekti uurinud Aarhusi ülikooli teadur Kristian Hvidtfelt Nielseni sõnul on tõenäoline, et vastutust peavad kandma nii USA kui Taani.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles