«Miks võetakse seda mudelit, justkui oleks see normaalne?» küsis Venemaa endine peaminister Mihhail Kasjanov eile Tallinnas peetud loengul Kremli režiimile viidates, valades kriitikaga üle ka Euroopa Liidu.
Kasjanov: miks andis lääs Putinile eriõigused?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kasjanov pühendas Vladimir Putini režiimiga koostööd ihkavatele Euroopa poliitikutele oma loengust märkimisväärse aja ning selgitas elavalt, kuidas ELi poliitika hävitab venelaste viimasedki võimalused võidelda demokraatia ja inimõiguste eest.
«Kui teie – EL ja USA – tahate Venemaad näha normaalse demokraatliku riigina, siis peaksid Vene võimud teadma, et nende halb käitumine ei jää märkamata ja kriitikata,» teatas 2004. aastal Putini poolt vallandatud Kasjanov.
«Pole selge, miks need kallid ja musid Vene võimudega jätkuvad. Miks aktsepteerivad välisvõimud kõiki neid inimõiguste rikkumisi? Miks sai Putin lääne ühiskonnast eripileti – pileti loaga mitte täita Venemaa rahvusvahelisi kohustusi? Mida ta selle eest maksis?»
Rahvusvaheliste kohustuste all pidas endine valitsusjuht silmas Euroopa inimõiguste konventsiooni, mille põhimõtteid praegune Vene võim iga päev eirab. «Miks sulgevad lääne demokraatiad selle ees silmad? Demokraatlikul Venemaal on lihtsad demokraatlikud kohustused. Ja praegune võim ei täida neid. Miks seda ei märgata? Sellise poliitika jätkamine võib õõnestada meie püüdeid taastada demokraatia Venemaal,» arutles Kasjanov tuliselt.
Venemaa erikohtlemine
Opositsioonipoliitiku arvates koheldakse Venemaad teisiti ning lääne poliitikud müüvad sel moel oma tõekspidamisi ja põhiväärtusi. Vene inimesed jäetakse nii sootuks toetuseta ja venemaalased kaotavad lootuse Putini nn poolbrutaalne režiim välja vahetada. Venemaa Rahvademokraatliku Liidu esindaja lisas, et ainuüksi vene rahva survest selleks ei piisa ning lääs võiks järele mõelda, millised on nende poliitika tagajärjed pikemas perspektiivis.
Kriitikatulvast sai Putini kõrval osa ka president Dmitri Medvedev. «Inimesed eeldasid, et Medvedevi liberaalne retoorika kannab mingil määral vilja. Selliste ootustega sulgesid nad oma silmad ebademokraatlike arengute suhtes,» vaagis Kasjanov. «Ütlen alati, et ta on lihtsalt härra Putini assistent. Assistent, kes on ajutiselt määratud presidendi kohatäitjaks.»
Kaotatud valimisõigus
Medvedevi moderniseerimisplaanid on Kasjanovi hinnangul sootuks läbi kukkunud – majandus on kuristiku serval ning riik on korrumpeerunum kui kunagi varem. «Sellist korruptsiooni nagu praegu pole venelased varem näinud. Kõik Venemaa probleemid tulenevad korruptsioonist, kaasa arvatud terrorism,» arvas Kasjanov.
Kasjanovi hinnangul algas 2011. aasta Venemaa võimude sümboolse jõudemonstratsiooniga. Ta tõi näiteks Mihhail Hodorkovski kohtuasja, opositsioonipoliitiku Boriss Nemtsovi vahistamise ja The Guardiani ajakirjaniku Luke Hardingi väljasaatmise riigist. «Kõik tema toredad sõnad vabaduse kohta on vaid retoorilised,» lisas Kasjanov.
Kuigi Kasjanov tunnistas, et 2011. aasta parlamendivalimised ja 2012. aasta presidendivalimised kujunevad tõenäoliselt vaid demokraatlike valimiste imitatsiooniks, pole ta maha matnud lootust, et Venemaast saab uuesti demokraatlik riik. Ainsaks pääseteeks olevat vabad ja õiglased valimised.
«See on ainus võimalus olukorda ja poliitilist kurssi muuta,» tõdes ta ning lisas teravalt: «Viimase nelja aasta jooksul oleme kaotanud viimasegi vaba valimisõiguse. Putin ja Medvedev on juba vihjanud, et leiavad sobiva päeva, et maha istuda ja otsustada, kumb neist ametisse astub. Muidugi, inimestelt ei kavatse mitte keegi küsida.»