Iisraeli välisministeerium avalikustas kolmapäeval Shimon Peresi matustele saabuvad riigitegelased.
Obama, Clintonid ja paavst osalevad Shimon Peresi matustel
Kohale tulevad teiste seas USA president Barack Obama, Bill ja Hillary Clinton, paavst Franciscus, prints Charles ja Kanada peaminister Justin Trudeau, teatas ministeerium.
Iisraeli ekspresident ja Nobeli rahupreemia laureaat Shimon Peres suri ööl vastu kolmapäeva 93-aastasena.
Valge Maja kinnitas Obama osalemist.
"President juhib USA delegatsiooni Jeruusalemmas, mis osaleb matustel," kirjutati Valge Maja teadaandes.
Obama sõidab Iisraeli neljapäeval ja naaseb Ühendriikidesse reedel.
Obama kirjeldas kolmapäeval surnud Iisraeli endist presidenti Shimon Perest kui lähedast sõpra, kes ei loobunud unistamast rahust.
"Nende inimeste seas, kellega me seda maailma jagame, on vähe neid, kes muudavad inimajaloo kulgu. Mitte üksnes nende rolli tõttu inimkonna sündmustes, vaid seetõttu, et nad laiendavad meie arusaama moraalist ja sunnivad meid ootama endastki rohkemat. Minu sõber Shimon oli üks sellistest inimestest," ütles Obama Valges Majas tehtud avalduses.
USA riigipea sõnul kujundasid Peresi pühendumust Iisraeli julgeolekule ja rahuotsingutele tema enda vankumatu moraalne alusmüür ja raugematu optimism.
"Ehk seetõttu, et ta oli näinud Iisraeli tohutuid väljakutseid ületamas, ei loobunud Shimon kunagi uskumast rahu võimalusse iisraellaste, palestiinlaste ja Iisraeli naabrite vahel, isegi mitte sel masendaval ööl, mis võttis meilt Yitzhak Rabini," märkis Obama.
Palestiina islamiliikumine Hamas nimetas endist Iisraeli presidenti kurjategijaks.
"Palestiina rahvas on õnnelik selle kurjategija surma puhul," ütles Hamasi pressiesindaja Sami Abu Zuhri.
"Shimon Peres oli üks viimaseid Iisraeli okupatsiooni loojatest. Tema surm tähistab Iisraeli okupatsiooni ajaloo ühe peatüki lõppu," lausus Zuhri.
Perest peetakse Iisraelis ja mujal rahu edendajana, kuid paljud palestiinlased näevad teda teisiti, tuues esile tema seotuse Araabia-Iisraeli sõdade ja Palestiina territooriumite okupeerimisega.
Lisaks oli ta peaminister 1996. aastal, kui Iisraeli sõjavägi avas tule ÜRO rahuvalvajate baasile Liibanoni külas Qanas ja surma sai üle saja tsiviilisiku.