Colombia pühapäevasel rahvahääletusel lükati rahulepe vasaksissidega tagasi, leppe vastu hääletas 50,23 ja poolt oli 49,76 protsenti, teatas valimiskomisjon, kui kokku olid loetud pea kõik hääled.
Colombia rahvahääletusel lükati rahulepe vasaksissidega tagasi
Arvamusküsitlused olid näidanud, et lepe kiidetakse ülekaalukalt heaks.
Colombias korraldati referendum ajaloolise rahuleppe üle, mis oleks lõpetanud 52 aastat kestnud sõja riigi ja vasakpoolse sissirühmituse Colombia Revolutsioonilised Relvajõud (FARC) vahel.
26. septembril alla kirjutatud rahuleppele oleks pidanud heakskiidu andma vähemalt 4,5 miljonit valijat, et selle jõustamine oleks saanud alata.
Colombia president Juan Manuel Santos hoiatas enne referendumit, et valitsusel pole tagavaraplaani, kui rahulepingut heaks ei kiideta.
Suur osa rahvast on arvamusel, et vasaksissidele tehti kaugelt liiga palju järeleandmisi ja hulgaliselt inimesi tapnud kurjategijad pääsevad lihtsalt vastutusest.
Leppe heakskiitmisel oleks mässulised oma relvad üle andnud ÜRO vaatlejatele järgneva kuue kuu jooksul ning moodustanud poliitilise erakonna. FARC-ile oli garanteeritud minimaalselt 10 saadikukohta Colombia kongressis järgneva kahe parlamendi koosseisus.
Oponendid on lepet kritiseerinud, kuna see võimaldab geriljavõitlejate liidrite vanglakaristusest pääsemist tingimusel, et tunnistatakse üles oma sõjakuriteod.
Colombia võimude hinnangul on FARC-i praegu võitlejaid umbes 7000.
Rahuleppega oleks lõppenud Ameerika pikim konflikt, mis on nõudnud 260 000 inimelu. Konflikti tõttu on oma kodust põgenenud 6,9 miljonit inimest ning 45 000 inimest on tänini kadunud.
Konflikt algas 1964. aastal maapiirkondade elanike ülestõusuga maaõiguste kättevõitmiseks valitsuselt. Aastakümnete jooksul on konflikti sekkunud teised vasaksisside rühmitused, parempoolsed paramilitaarüksused ja narkojõugud.
Rahuleppe hülgamine seab ohtu läbirääkimised ka Colombia suuruselt teise sissirühmitusega Rahvuslik Vabastusarmee (ELN).