/nginx/o/2016/10/04/5916879t1hf854.jpg)
Inimõigusorganisatsiooni Amnesty International andmetel on üle poole maailma põgenikest ehk 56 protsenti kümnes riigis, millel lasub selle tõttu suur rahaline ja moraalne koorem.
Üle poole põgenikest on kümnes riigis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ÜRO ja Amnesty andmetel on sõjaliste konfliktide tõttu maailmas rohkem kui 21 miljonit põgenikku, neid on enim Jordaanias - 2,7 miljonit, järgneb Türgi 2,5 miljoni, Pakistan 1,6 miljoni ja Liibanon 1,5 miljoni põgenikuga, edastab Yle.
Inimesi sunnivad kodust lahkuma Süüria kodusõda ning Afganistanis, Burundis ja Lõuna-Sudaanis pikka aega kestnud kriisid. Enamik põgenikest ei ole üritanud jõuda Euroopasse või Põhja-Ameerikasse, vaid on jäänud naaberriikidesse.
Kümne kõige rohkem põgenikke vastu võtnud riigi seas on veel Iraan, Tšaad, Etioopia, Keenia, Uganda ja Kongo Demokraatlik Vabariik. Samas nende riikide sisemajanduse kogutoodang kokku moodustab kogu maailma majandusest vaid 2,5 protsenti.
Amnesty arvates peavad kümme enim põgenikke vastu võtnud riiki, mis asuvad konfliktialade lähedal, hakkama saama suure taagaga.
«Probleem ei ole põgenike arvukuses, vaid selles, et jõukad riigid piiravad põgenike vastuvõtmist kvootidega, kui nad aga võtaksid rohkem põgenikke vastu, oleks probleem lahendatav,» seisab raportis.
Amnesty Internationali raportis arvatakse, et põgenikke peaks teistesse riikidesse vastu võetama selle riigi jõukuse, rahvaarvu ja töötusmäära alusel.