/nginx/o/2016/10/05/5921313t1h0a47.jpg)
Soome politoloog ja endine suursaadik Alpo Rusi kirjutas oma uues raamatus, et 1972. aastal toimunud Soome ja Nõukogude Liidu salajase julgeolekukoostöö läbirääkimiste algatus tuli tollaselt presidendilt Urho Kekkonenilt.
Politoloog: NSVL-Soome 1972. aasta salakõneluste algatus tuli Soomelt (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rusi kirjutas raamatus «Koos või eraldi: Soome ja Rootsi julgeolekupoliitika teelahkmel», et võttis andmed Rootsi kaitsepolitsei (Säpo) arhiivist.
Väidetavalt saatis Kekkonen kaitsejõudude tollase juhi Kaarlo Leinoneni NSVLi sõjaväeatašee kontradmiral V.A. Andruškevitši juurde jutule, et viimane teeks ettepaneku kõneluste alustamiseks Soome kaitseväe kindralstaabi ülemale Paavo Junttilale. Andruškevitš tegi ettepaneku 1972. aasta jaanuaris.
Rusi sõnul polnud Kekkonenil põhiseaduslikku õigust pidada läbirääkimisi riikidevahelisest koostööst, kui sellel puudus valitsuse välisasjade komisjoni heakskiit.
Rusi hinnangul näitab juhtunu, et Soome oli loobumas neutraliteedist ning Nõukogude Liidust lähtuvat ohtu peeti suureks. Kekkonen üritas politoloogi hinnangul saavutada leppe enne, kui käivitus 1948. aastal sõlmitud NSVL-Soome sõlmitud sõpruse, koostöö ja vastastikkuse abistamise leppes (YYA) sätestatud konsultatsioonimehhanism.
«Kekkonen ilmselt kartis, et Euroopas tekib sõja oht, kui Lääne-Saksamaa ei ratifitseeri NSVLi ja Poolaga piirilepet,» arvas Rusi, kelle hinnangul oli Kekkoneni hirm ülepaisutatud.