Värskest Maailmapanga uuringust selgub, et sunnitlikult äärmusrühmituselt ISIS lekkinud materjalide kohaselt puudub seos radikaliseerumise ja vaesuse või madala haridustaseme vahel, vahendab Guardian.
Uuring: Islamistid värbavad rikkaid ja harituid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Islamistlikud rühmitused värbavad pigem kõrgema haridusega ja suhteliselt heal majanduslikul järjel olevaid inimesi.
Uuringu aluseks on äärmusrühmituse siseinfo, mille lekitas märtsis ISISest ülejooksnud liige. Materjalid sisaldasid infot 3803 ISISesse värvatud välisliikme kohta, kes on pärit nii araabiamaadest kui ka Euroopast ning liitusid rühmitusega aastatel 2013-2014, kui vabatahtlike arv oli rekordkõrge.
ISISe kontollitud piirkonda saabunud välisvõitlejad läbisid nö tööintervjuu, mille käigus koguti infot nende päritoluriigi, kodakondsuse, suhtestaatuse, haridustaseme, oskuste kohta. Värbamisel küsiti ka nende varasema kogemuse kohta äärmusrühmitustes ja hinnati nende islamiõiguse alaseid teadmisi.
Maailmapanga uuringust selgus, et keskkooli pole lõpetanud vaid 15 protsenti vastanutest ja kirjaoskamatuid on ainult alla kahe protsendi. Ülikooliharidus on veerandil. Põhja-Aafrikast ja Lähis-Ida riikidest värvatute haridustase oli seega kõvasti parem kui nende kaasmaalaste keskmine, leidsid uurijad. Erandiks olid vaid Ida-Euroopa riikidest pärit võitlejad.
Värvatavatelt küsiti ka, mis rolli nad loodavad grupeeringus täitma hakata. Raporti autorite sõnul soovisid enesetapupommariks saada just kõrgema haridustasemega inimesed, kuid enamus neist märkis, et nad olid oma kodumaal töötud või olnud sõjaväes. Enesetapupommari ametit ihaldas iga üheksas värvatu. Samuti avaldasid haritumad soovi töötada administratiivsetel positsioonidel.
Lisaks järeldus raportist, et vägivaldse äärmuslusega ei seota end tingituna ebavõrdsusest ja vaesusest ning rohkem välisvõitlejaid soovis ISISe ridadesse astuda just rikkamatest riikidest.
«Radikaliseerumise riskiteguriteks on pigem suur moslemite osakaal rahvastikus, vähene religioossus, ususinstitutsioonide vähene usaldamine, tugev valitsus ja ühiskondlik kontroll usu üle,» märgiti raportis.
Maailmapanga raporti autorite hinnangul aitab vägivaldse äärmusluse levikut pidurdada näiteks töökohtade loomine.
«ISIS ei värba välistööjõuna vaeseid ja vähese haridusega inimesi, vaid pigem vastupidi. Äärmuslusse kaldumist aitab vältida parem majanduslik kaasatus.»