/nginx/o/2016/10/06/5927373t1h196b.jpg)
Portugali endise peaministri Antonio Guterrese eeldatav valimine ÜRO järgmiseks peasekretäriks on pettumus, ütles Tartu ülikooli professor Andres Kasekamp.
Kasekamp peab Guterrese valimist ÜRO etteotsa pettumuseks (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on pettumus, kuna kunagi varem pole olnud sel kohal idaeurooplast ja seekord oleks võinud see inimene olla Ida-Euroopast. Aga kahjuks nii ei läinud,» rääkis Kasekamp Välispoliitika Instituudist. «Ja veelgi enam oleks ülim aeg, et ÜRO saaks endale esimese naispeasekretäri, mida nüüd ka ei juhtu,» lisas Kasekamp.
«Seda enam, et seekord oli väärikaid kandidaate, ka Ida-Euroopast, aga otsustati võtta hoopis traditsioonilisem kandidaat, kes ei ole eriti vaimustav ega inspireeriv kuju. Selles mõttes on see küll pettumus,» tunnistas professor Kasekamp.
Kahjutunne on veel suurem arvestades seda, kuidas ÜROs juhti valitakse - peasekretäri kandidaadi esitamise õiguse saavad kirjutamata kokkulepe kohaselt eri maailmajagude riikide rühmad järgemööda, märkis Kasekamp.
«Võimalus, et idaeurooplane saab sellele kohale, tõuseb uuesti päevakorras alles järgmise põlvkonna ajal. See idaeurooplane, kes saaks ÜRO peasekretäriks on võib-olla praegu alles koolipingis,» ütles Kasekamp. «See võimalus on nüüd pikaks ajaks läinud,» tunnistas professor.
Tema hinnangul võis idaeurooplase valimisele saada takistuseks see, et teda ei pruukinud toetada ÜRO Julgeolekunõukogu vetoõigusega alaline liige Venemaa. «Idaeurooplased pole võib-olla kõige positiivsemalt meelestatud Venemaa suhtes ja seetõttu võib-olla neid blokeeriti,» rääkis Kasekamp Välispoliitika Instituudist.
Ta meenutas siiski, et enne kui praegune ÜRO pesekretär, oma kohalt lahkuv Ban Ki-moon ametisse valiti, oli lootus saada ÜROle naisjuht, kuna siis oli üheks võimalikuks kandidaadiks Läti endine president Vaira Vike-Freiberga. «Aga ilmselt oleks ta ka Venemaa poolt blokeeritud,» tunnistas Kasekamp.
Rääkides Guterrese valimise positiivsetest aspektidest, tõi Kasekamp esile tema kauaaegset tööd ÜRO põgenikeaegntuuri (UNHCR) juhina. «Tal on selles mõttes eeldused saada heaks juhiks ÜROle, kuna ta tunneb seda seestpoolt. Lisaks on põgenike küsimus tänapäeval aktuaalsem kui iial varem,» rääkis Kasekamp.
Professor Kasekamp usub ka, et Eesti diplomaadid, kes tegelevad Eesti kampaaniaga saada aastateks 2020-2021 ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks, kindlasti analüüsivad praeguste valimiste käiku, et sellest midagi õppida ka Eesti kandidatuuri jaoks.
Neljapäeval peaks toimuma New Yorgis ÜRO Julgeolekunõukogus hääletus, kus Guterrese kandidatuur eeldatavasti heaks kiidetakse.
Samas oli varasemalt teada mitmeid Ida-Euroopa riikide poliitikuid, kes samuti ÜRO pesekretäri kohale kandideerisid. Nii oli juttu Slovakkia välisministrist Miroslav Lajčákist, Serbia eksvälisministrist Vuk Jeremićis, bulgaarlannadest UNESCO juht Irina Bokovast ja Euroopa Komisjoni eelarvevolinikust Kristalina Georgijevast, Makedoonia eksvälisministrist Srgjan Kerimist.