/nginx/o/2015/12/15/4799805t1h8d96.jpg)
Moskva on seisukohal, et just nimelt Euroopa Liidu idapartnerluspoliitika on toonud kaasa Gruusia, Moldova ja Ukraina kriisi, ütles Vene välisministeeriumi Euroopa koostöö osakonna juhataja Andrei Kelin neljapäeval.
Vene välisministeerium selgitas vastuseisu ELi idapartnerlusele (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me ei ole kunagi olnud vastu Balkani maade ühinemisele Euroopa Liiduga (EL), mõistsime, et see on nende jaoks ilmselt hubasem seltskond, et neil on seal oma poliitilisi huvisid kergem edendada,» ütles Kelin teisel noordiplomaatide rahvusvahelisel foorumil Moskvas.
«Me ei ütle «ei» sellele teele, tingimusel, et EL ei hakka ise seadma Balkani maadele tingimusi, kuidas Venemaaga suhteid arendada,» selgitas Vene diplomaat.
Samas rõhutas ta, et just nimelt selliste nõudmiste pärast ei sobinud Moskvale idapartnerlusprogrammi poliitika.
«Me paneme väga pahaks idapartnerlusprogrammi poliitikat, mis nõuab endise NSV Liidu riikidelt Moskvaga suhtlemise lõpetamist ja kõiges EL-ile suunistumist,» ütles ta.
«EL võis seda muidugi teha ka heast tahtest, kuid see tõi tulemusena kaasa suured kriisid, algul Gruusias, seejärel Moldovas ja Ukrainas,» selgitas Kelin.