Nobeli rahupreemia võitis Colombia president

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alfred Nobeli pildiga kuldmedal, mille pälvib preemia võitja
Alfred Nobeli pildiga kuldmedal, mille pälvib preemia võitja Foto: SCANPIX

Nobeli rahupreemia võitis sel aastal Colombia president Juan Manuel Santos rahuleppe eest riigi suurima mässuliste liikumisega Colombia Revolutsioonilised Relvajõud (FARC), kuigi rahvas sellele referendumil heakskiitu ei andnud.

«Norra Nobeli komitee otsustas anda 2016. aasta Nobeli rahupreemia Colombia presidendile Juan Manuel Santosele tema otsustavate pingutuste eest, et viia riik lähemale rohkem kui 50-aastase kodusõja lõpetamisele,» teatas komitee esinaine Kaci Kullmann Five.

Otsus anda rahupreemia Santosele pärast leppe tagasilükkamist tuli paljudele üllatusena. Enamik eksperte olid seisukohal, et kuna dokument lükati rahvahääletusel tagasi, siis sellega kadus ka Colombia võiduvõimalus.

Norra komitee sõnul tahetakse auhinna andmisega toetada Colombia rahupüüdlusi, mida komitee hinnangul ähvardab kokkuvarisemise tõeline oht. «Preemia on ka austusavaldus Colombia rahvale, kes pole jätnud lootust õiglasest rahust, ja sõja lugematutele ohvritele,» lisas komisjon.

Colombia president Juan Manuel Santos. Foto: Scanpix
Colombia president Juan Manuel Santos. Foto: Scanpix Foto: Fernando Vergara/AP

«See, et colomblased lükkasid rahuleppe tagasi, ei tähenda, et nad lükkasid tagasi rahu enese. Loodetavasti innustab auhind riigi liidreid rahu poole püüdlema ning ei lase pingetel uuesti esile kerkida,» sõnas Kullmann Five.

Nobeli komitee pidid vastama ka küsimusele, miks ei jagatud auhinda kahe rahulepingu üle läbirääkimisi pidanud poole vahel - st miks ei pälvinud seda ka FARCi liider Rodrigo Londoño Echeverri.

«Santose roll presidendina, protsessi ülevalhoidjana on väga tähtis ja kuigi riigis on varemgi üritatud rahuni jõuda, pühendus Santos sellele täielikult,» selgitas Kullmann Five ja lisas, et komitee ei põhjenda kunagi, millistel põhjustel keegi valituks ei osutunud.

President Santos pole veel komitee sõnul kõrgest tunnustusest kuulnud, kuid nad üritavad teda kätte saada. Igaks juhuks ei antud Santosele auhinnast ka enne teada, sest tänapäeval levib info komitee sõnul väga kiirelt ja lekked on kerged juhtuma.

26. septembril alla kirjutatud rahuleppele oleks pidanud heakskiidu andma vähemalt 4,5 miljonit valijat, et selle jõustamine oleks saanud alata. Hääletusõiguslikke kodanikke oli 35 miljonit, kuid osalus oli 37 protsenti, mis tähendab, et oma hääle andis referendumil 13 miljonit inimest.

Colombias 52 aastat väldanud kodusõjas on surma saanud vähemalt 260 000 inimest ning rohkem kui kuus miljonit inimest on pidanud oma kodud maha jätma.

Mainekale auhinnale oli sel korral esitatud rekordiliselt palju nominente - tervelt 376. Nende hulgas on 228 inimest ja 148 organisatsiooni.

Kuigi laureaati hoitakse viimase hetkeni saladuses, peeti enne võitja väljakuulutamist suuremateks favoriitideks Süüria vabatahtlike ühendust Valged Kiivrid ja Iraani tuumaleppe läbirääkijaid.

Võitja valib välja viieliikmeline komitee ning kandidaate võivad üles seada valitsused, seadusandjad, ülikoolide professorid ja eelmised rahupreemia laureaadid.

Nobeli rahupreemia pidulik üleandmistseremoonia toimub 10. novembril, Alfred Nobeli surmakuupäeval.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles