Nii Donald Trumpi kui tema firmade juhte on süüdistatud seksuaalses ahistamises (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Donald Trump
Donald Trump Foto: SCANPIX

Nii USA vabariiklaste presidendikandidaati Donald Trumpi kui talle kuuluvate firmade juhte on 30 aasta jooksul seksuaalses ahistamises ja soolises diskrimineerimises süüdistatud ja kohtusse antud vähemalt 20 korral.

Enamik juhtumitest on olnud naisalluvatega, kelle sõnul on Trumpi firmades seksuaalset ahistamist soosiv atmosfäär ja sellised juhtumid ulatuvad tagasi ka 1980. aastatesse, edastab The Independent.

Möödunud nädalalõpul ilmus avalikkuse ette 2005. aastal tehtud video, millel on kuulda Trumpi koos nüüdseks kanalist NBC vallandatud saatejuhi Billy Bushiga naisi mõnitamas. See pööras paljud Trumpi pooldajad, kaasa arvatud ta parteikaaslased, tema vastu.

Trump on kampaania jooksul mitmel korral rõhutanud, et ta austab ja hindab naisi, kuid ta varasemad sõnavõtud ja nüüdne video räägivad teist keelt.

Trumpiga seotud kohtujuhtumis läks Miami Trump National Doral golfikuurordi vastu kohtusse naine, kes vallandati pärast seda, kui tööandaja sai teada ta rasedusest. Itzel Hudeki sõnul teatas ta ülemus, et töötaja raseduse ja arsti külastamise tõttu ei kavatse ta töögraafikut muuta ja ta vallandati. Selles juhtumis jõuti kohtuvälisele kokkuleppele.

Veel üks kohtujuhtum, milles Erin Breeni nimeline naine langes enda sõnul seksuaalse ahistamise ohvriks, kui ta töötas Floridas Jupiteris Trump Kids Clubis. Naise teatel nõudis ta ülemus temalt seksuaalteenuseid, Breen esitas selle kohta personaliosakonnale ja firma teisele juhile kaebuse, kuid ta vallandati.

Trumpi firmasid esindava advokaadi Jill Martini sõnul on Breeni juhtum kohtus arutamisel ja nad loodavad võidu saavutada, kuna naise süüdistused olevat alusetud. 

Kohtujuhtumeid, milles Trumpi ennast on seksuaalses ahistamises süüdistatud, on vaid mõni, kuid ta firmades on kümneid töötajaid, kes süüdistavad teda soolises ja tööalases diskrimineerimises.

Üks neist on Lucy Messerschmidt, kelle teatel läks ta kohtusse, kuna teda ahistati Californias Rancho Palo Verdes golfiklubis töötamise ajal nii ta vanuse kui välimuse tõttu. Sama ahistamisüüdistusega läksid kohtusse veel selle firma rohkem kui 1000 töötajat, kellest enamik olid naised.

Kui Trump oli talle kuuluvat golfiklubi külastanud, olevat Messerschmidti ülemus ta vahetuse ära muutnud, et «kole ja vana» naine ei jääks omanikule silma, vaid ainult «noored ja ilusad».

Veel üks selle golfiklubi töötaja, Mara Bolsajian sõnas, et ta kohtus ajavahemikul 2007 – 2010 Trumpiga vähemalt viiel korral ning Trump tervitas teda alandavate sõnadega.

«Kuidas mu lemmikkiisul läheb? Kui ta sai teada, et olen abielus ja veel õnnelikus abielus, hakkas ta küsima, kas mu abielu on ikka veel õnnelik,» lausus Bolsajian hiljem meediale.

Lisaks olevat Trump nõudnud, et naine poseeriks koos temaga meediafotodel. Bolsajiani sõnul tundis ta end ebamugavalt ja ta ei soovinud olla pildil koos Trumpiga, kuid kuna tegemist oli klubi omaniku, tööandja ja USA ühe jõukama inimesega, siis ta ei keeldunud.

Rancho Palo Verdes golfiklubi töötajate kohtujuhtum lahenes 2013. aastal.  

Veel on üks vanem juhtum, mis pärineb 1990. aastatest ning milles Donald Trump ei maksnud oma äripartneritele Jill Harthile ja selle naise abikaasale George Houraneyle leppega ettenähtud summat. Tegemist oli iludusvõistlusega American Dream Festival.

Harth ja Houraney andsid Trumpi kohtusse, naise teatel jäid tema ja ta mees kokkulepitud summast ilma, kuid Trump ka ahistas teda ning tahtis teda Floridas Mar-A-Lago kuurordis vägistada. Juhtum sai kohtus lahenduse 1997. aastal.

Trump on mitmes intervjuus nimetanud tema vastu esitatud süüdistusi ja kohtusse kaebamist jamaks ja väljamõeldiseks ning mainis, et Trump Organisationi firmades on seksuaalne, sooline ja rassiline ahistamine ja diskrimineerimine rangelt keelatud.

Tagasi üles