Usbekistanis kaotas sünnitaja lapse, sest arst oli põllul tööl

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Puuvillakoristus Usbekistanis.
Puuvillakoristus Usbekistanis. Foto: Reuters/ScanPix

Kui 21-aastane Umida Kuliyeva Lõuna-Usbekistanis asuvasse haiglasse 28. septembril sünnitama toimetati, ei osanud keegi oodata, et ostus läheb maksma oodatud lapse elu, vahendab RFE/RL. 

Veidi peale seda, kui Kuliyeva oma perega Qashqadaryo vilajetis asuvasse haiglasse saabus, aimasid nad, et sünnitamisega võib seal raskusi tekkida. Qashqadaryo vilajett asub Usbekistani ühes suurimas puuvillakasvatuskeskuses. Selle koristusajaks vähenes haigla töötajate arv aga märkimisväärselt, sest traditsiooni kohaselt saadetakse põllule vabatahtlikena tööle pea kõik sealsed elanikud- olenemata nende elukutsest.

Kuliyeva ema Norgul Nurmatova sõnul oli juba haiglasse jõudes imelik, et tema tütar toimetati registreerimise järel mitte sünnitusosakonda, vaid tavalisse palatisse hoopis teisel korrusel, mis ei olnud lapse sünnitamiseks vajaliku tehnikaga varustatud. Seal viis vaevatud olekuga arst, kes oli just oma vahetust lõpetamast läbi esialgse ülevaatuse ja ütles, et Kuliyeva võiks hoopis koju õiget hetke ootama minna, sest päris sünnitama ta veel ei hakka.

Seejärel halvenes olukord kiiresti. «Tal tulid veed ära. Siis hakkas ta järjepidevalt oksendama ja veritsema,» kirjeldas Kuliyeva ema. «Ma anusin õdesid, et nad kutsuksid sünnitusosakonnast arsti aga nad ütlesid seepeale, et seal polegi kedagi.»

Kui sünnitajal tuhud algasid, üritasid mõned üldarstid teda aidata, kuid ilma spetsialistita piirdus abi vaid karjumise ja pressimisele innustamisega. Peale tundidepikkust vaeva, sai Kuliyeva endale tütre ja kaotas teadvuse. Laps suri veidi peale seda.

Nüüd üritab perekond tragöödiaga leppida. Nende sõnul on see aga eriti raske just seepärast, et kuni sünnituseni olid nii ema kui laps terved ja mingeid tüsistusi ei esinenud. Kuliyeva abikaasa rääkis RFE/RLile, et üheksa kuu jooksul kinnitasid arstid korduvalt tulevastele vanematele, et lapse tervisega on kõik korras.

Miks imik suri, on siiani ebaselge, kuid osa süüst võib lasuda Usbekistani iga-aastasel üldmobilisatsioonil- kuhu hulka kuuluvad ka meditsiinitöötajad- et põldudelt koristada riigi suurim sissetulekuallikas- puuvill.

Septembri lõpus ja oktoobri alguses korraldavad ametivõimud kohalikele transpordi, et toimetada nad sealsetele põldudele. Saagikoristus algab varsti peale koidikut ja lõpeb hämarikuga. Töölised peavad endale toidu ise kaasa võtma ja on vahel sunnitud nädalaid laagrites veetma. Riigi-ja eraettevõtted on seadusega kohustatud töölistele palka maksma ka äraoldud aja eest, kuid muud kompensatsiooni ei pakuta.

Kuliyeva pere usub, et lapse surma põhjustas haigla tööpraak, kuid siiani pole neil õnnestunud piirkonna ametnikke juhtunut uurima panna. «Kui me peale lapse matuseid haiglasse läksime käskisid nad meil ära minna,» sõnas Kuliyeva abikaasa.

Kui RFE/RL üritas iseseisvalt juhtunut uurida, tekkis neil sama probleem, mis Kuliyeva perel. Haiglast vastati, et sünnitusoakonnas pole ühtegi arsti, kellega rääkida, sest nad on kõik põldudel tööl. Korrespondendid helistasid seepeale ka ametnikule, kes vastutab piirkonna kõikide haiglate eest, kuid ilmnes, et ka tema oli põldudel puuvilla korjamas. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles