Grybauskaitė: Leedu valijad tahavad muutusi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Leedu president Dalia Gribauskaite.
Leedu president Dalia Gribauskaite. Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX

Leedu seimivalimiste esimene voor näitas, et ühiskond on väsinud erakondi raputavatest skandaalidest, ütles täna riigi president Dalia Grybauskaitė.

«Tegelikult näitasid valijad esimeses voorus, et seimi koosseis muutub tugevasti, et suur hulk valitseva koalitsiooni partnereid seimi ei pääse või vahetatakse välja,» ütles president raadiousutluses.

Tema sõnul on vähemalt 54 praeguse seimi liikme tagasivalimata jäämine tõenäoliselt rekordiline ja väga märkimisväärne muutus seimis.

«End häbistanud ja läbikukkunud erakondade juhid astuvad üksteise järel tagasi. Sel viisil pälvisid suurima usalduse kaks erakonda, mis ei ole viimased neli aastat võimul olnud. See tähendab, et inimesed on väsinud poliitikutest ja erakondadest, mida pidevalt raputavad skandaalid. Loomulikult tähendab see, et valijad tahavad muutusi. See on väga hea, sest elu muutub, Leedu muutub, tekivad väljakutsed ja neile tuleb püüda vastata ning Leedu on tõepoolest küps vastustustundliku ja läbipaistva valitsuse võimuletulekuks, läbipaistvaks riigivalitsemiseks. See on muutunud möödapääsmatuks,» ütles riigipea.

Grybauskaitė kinnitas, et tal ei ole praegu õigust arutleda tulevase valitsuskoalitsiooni üle, sest selle otsustavad valijad valimiste teises voorus.

Esialgsetel andmetel on pärast valimiste esimest vooru juhtkohal Isamaaliit- Leedu Kristlikud Demokraadid (konservatiivid), kes said 21,66 protsenti häältest. Erakonnal on juba 20 seimikohta. Neist jääb napilt maha Talurahva ja Roheliste Liit 21,55 protsendi häälte ja 19 kohaga. Kolmandal positsioonil on sotsiaaldemokraadid 14,43 protsendi häälte ja 13 kohaga.

Opositsioonilise Liberaalse Liikumise poolt hääletas 9,04 protsenti valijaid ja nad saavad 8 kohta, Leedu Poolakate Valimisaktsiooni ja Kristlike Perede Liidu poolt 5,49 protsenti (viis kohta). Kord ja Õiglus sai 5,33 protsenti valijate häältest ja samuti viis kohta.

Leedu seimi valimiste teine voor toimub 23. oktoobril, kus ühemandaadilistes ringkondades jagatakse ära 68 seimikohta. Kolmes ühemandaadilises ringkonnas valiti saadik juba esimeses voorus. Leedu seimis on 141 kohta.

Tagasi üles