/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2010/06/09/383289t1hd61e.jpg)
Bulgaaria konstitutsioonikohus tühistas reedel parlamendi otsuse kaotada kommunismiperioodi tõsiste kuritegude aegumistähtaeg, mille tõttu jääb nende menetlemise aeg napiks.
Bulgaaria taastas kommunismikuritegude aegumistähtaja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Parlament võttis kriminaalkoodeksi muudatused vastu 2015. aasta septembris, et kommunismiperioodi ametiisikud ei pääseks vastutuseta kuritegude eest, mis pandi toime ajavahemikus 1944-1989.
Ühtki ametiisikut ei ole seni Bulgaarias toonaste kuritegude eest süüdi mõistetud.
Parlament nägi vajadust seadust muuta, kui mitu kommunismiaegsete surmalaagrite menetlust tuli aegumistähtaja tõttu sinnapaika jätta ja oli ilmne, et rahvas ei taha sellega leppida.
Nii ei ole olnud võimalik uurida ka dissident Georgi Markovi kurikuulsat tapmist vihmavarjutorkega 1978. aastal Londoni Waterloo sillal, sest 25-aastane ajalimiit sai täis.
Bulgaaria moslemi vähemus lootis, et kohtusse jõuavad 1980. aastate keskpaiga sundassimileerimise juhtumid, kus türklasi sunniti muutma oma moslemi nime bulgaaria omaks.
Peaprokurör Sotir Tsatsarov leidis, et parlamendis vastu võetud muudatused on põhiseaduse vastased ja vaidlustas need konstitutsioonikohtus.
Neljapäeval hääletas riigi kõrgeima kohtu 12 kohtunikust 11 muudatuste tühistamise ja aegumistähtaja allesjäämise poolt.
Bulgaaria karistusseadustiku pikim aegumistähtaeg on 35 aastat, mis tähendab, et pärast 2024. aastat ei ole võimalik enam kedagi 1989. aastal toime pandud kuritegude eest karistada.