Saada vihje

Soomes töötab juba 16 aastat Eesti päritolu naispolitseinik (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Soome politsei.
Soome politsei. Foto: SCANPIX

Euroopas kestab põgenikekriis, kuid migrante ja põgenikke on olnud kogu aeg. Migrantide elu on alati olnud väljakutseid täis ning see ei ole erinev ka eestlaste jaoks, kes on asunud elama Soome.

Yle teatel on Taimi Komulainen Soomes esimene eestlannast naispolitseinik.

Rakverest pärit Taimi Komulainen töötas Nõukogude Eestis miilitsana, kuid 1990. aastate keskpaigas migreerus Soome, kus teda kuigi hästi vastu ei võetud, vaid tembeldati «venelaseks».

Eestlanna oli tutvunud soomlasega ning paar asus elama Kuhmosse, kus Taimi oli kaheksa aastat koduperenaine, kasvatades lapsi. Siis aga soovis uuesti tööle hakata, kuid tal tuli Soome haridus omandada.

«Sain kohe Soome kolides aru, et pean enda eest seisma ja võitlema, sest mind ei aita keegi. Kui ma ei oleks õppinud politseinikuks, oleksin hakanud tegelema õmblemisega või asutanud mõne teise väikefirma,» sõnas Soome esimene migrandi taustaga naispolitseinik.

Komulaineni sõnul sai temast politseinik, kuna ta tahtis võidelda ebavõrdse kohtlemisega, mis paljudele osaks langeb. Eestlanna ei olnud saanud Soomes haridust ega elanud kuigi kaua soome keele keskkonnas, kuid sellest hoolimata pürgis ta politseikooli.

Politseikoolis tuli tal võidelda eelarvamustega, kuid ta tuli välja võitjana.

«Seal oli üks kaaskadett, kes uuris, kas ma olen Eestist ja küsis, kuidas ma Soomes pääsesin politseikooli õppima. Ta arvas, et ebaseaduslikult. Teatasin talle, et esimesel katsel ma sisse ei saanud, alles teisel,» meenutas eestlanna.

Esimene katse ei kukkunud läbi mitte viletsa keeleoskuse, vaid viletsa füüsilise ettevalmistuse tõttu, sest ta suutis teha liiga vähe kätekõverdusi.

Nüüdseks on Taimi Komulainen töötanud Soomes politseinikuna 16 aastat ja on oma töös edukas.

Komulaineni sõnul oli üsna palju neid, kes imestasid, kuidas ta pääses Soomes politseikooli.

«Läksin õppelaenu küsima ja pangatöötaja küsis, miks mul seda vaja on. Vastasin, et sain politseikooli sisse. Ta imestas, et kas ikka Soome politseikooli ja ma vastasin jaatavalt. Pangatöötaja imestas veel, kuidas mul see õnnestus,» meenutas eestlanna.

Eestlanna teatel on ta pärast Soome elama asumist paljud asjad omal käel selgeks õppinud, ka soome keele.

«Tahtsin oma lastele näidata, et hea tahtmise juures on kõik võimalik ja nii ongi,» lisas Komulainen.

Naise sõnul on lisaks ta migranditaustale tema suhtes oldud eelarvamuslikud ka ta soo tõttu, sest ta on Kesk-Soomes Kainuu maakonnas alles kolmas naispolitseinik ning naiskorrakaitsjad on seal piirkonnas haruldased.

«Kui vastan telefonile, siis ei imestata selle üle, et olen sisserännanu, vaid sellepärast, et naine. Tihti küsitakse, kas meespolitseinikuga saaks rääkida ja veel seda, kas mina naisena olen ikka politseinik,» selgitas Komulainen.

Eestlanna sõnul on Soomes hakanud suhtumine naispolitseinikesse muutuma ja vahel on mõne juhtumi puhul naiseks olemine kasuks tulnud. Samas ei pea ta soolist rõhutamist tähtsaks.

Komulainen lisas, et ta on Soome politseis töötanud kaua aega ning ta on teinud välismaalasena edukat karjääri, olles isegi Soome esindaja Põhja-ja Baltimaade naispolitseinike organisatsioonis.

«Politseinike puhul on kõige tähtsamaks partneri usaldamine. Tuleb osata ja suuta koos tegutseda, on siis partneriks mees või naine,» teatas esimene Eesti juurtega naispolitsenik Soomes. 

Pilte vaata siit

Tagasi üles