Rahvusvaheliste humanitaarorganisatsioonide teatel võib Iraagis asuva Mosuli tagasivallutamine Islamiriigi käest tuua kaasa uue põgenikelaine ja -kriisi.
Humanitaarorganisatsioonide arvates võivad Mosulist põgenejad tekitada uue põgenikekriisi (1)
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
19. oktoober 2016, 09:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iraagi armee ja kurdide pešmerga üksused alustasid sel esmapäeval USA juhitava koalitsiooni õhulöökide toetusel sõjalist suuroperatsiooni eesmärgiga vallutada Mosul tagasi äärmusrühmituse Islamiriik käest, edastab abcnews.go. com.
Iraagi suuruselt teine linn on olnud alates 2014. aasta juulist džihadistide kontrolli all.
Iraagi armee valmistus Mosuli tagasivallutamiseks pikalt ja nüüd enne talve alustati operatsiooniga, mis samas muudab Mosulisse jäänud tsiviilelanike olukorra keeruliseks.
Rahvusvaheliste humanitaarorganisatsioonide arvates võib sõjategevuse hoogustumine Mosuli ümbruses ja selles linnas tekitada uue põgenikelaine.
ÜRO ja Punane Rist hoiatasid, et Mosuli lahingute eest võib põgened umbes üks miljon inimest. Mosulis ja lähiümbruses on hetkel ligikaudu 1,5 miljonit tsiviilelanikku.
Põhja-Iraagis arvatakse olevat umbes 3,3 miljonit põgenikustaatuses iraaklast, kes on riigi sisepõgenikud.
«Kui Mosuli lahingute eest põgeneb korraga sadu tuhandeid inimesi, siis Iraagis endas ega lähiriikides ei ole põgenikelaagrites neile piisavalt kohti. Võib tekkida uus põgenikelaine Türki ja Euroopasse,» teatasid humanitaarorganisatsioonid.
Punase Risti teatel on nad taas valmis abistama Kreekat, kui sinna hakkavad Türgi kaudu saabuma Mosulist põgenevad iraaklased.
Veel on spekuleeritud teemal, et mis saab siis, kui Iraagi põgenikud suunduvad Euroopa asemel Gruusiasse, Armeeniasse ja Venemaale, sest ka seal ei ole piisavalt ressursse suure hulga põgenike vastuvõtmiseks.
ÜRO andmetel on maailma erinevates paikades asuvad põgenikelaagrid täis Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast varem lahkunuid ning uute laagrite rajamine võtab aega.
Humanitaarorganisatsiooni World Vision esindaja Chris Weeksi teatel on probleem näiteks Iraagi Kurdistanis Arbīlis asuvas põgenikelaagris, kuhu iga päev saabub umbes 200 uut põgenikku.
«See põgenikelaager ei suuda enam rohkem inimesi majutada. Oleme paigutanud veel sadu, kuid piir on ees. Põgenikelaagri rajamine miljonile Iraagi põgenikule on võimatu,» teatas Weeks.
Arbīli linnapea Nihad Kodscha arvates võib Mosulist sinna saabuda umbes 800 000 põgenikku, kuid kuhu neid majutada, on suur probleem.
Inimõigusorganisatsiooni Amnesty International teatel on Iraagi valitsusväed ja poolmilitaarsed rühmitused pannud toime inimõiguste rikkumisi ja sõjakuritegusid, mille seas on ka põgenikest tsiviilisikute hukkamine.
Amnesty arvates toovad Mosuli lahingud kaasa uue humanitaarkriisi ja põgenikelaine, kuna tsiviilelanikud teevad kõik, et sõjakoldest pääseda ja ellu jääda.