/nginx/o/2016/10/20/5978481t1h1d04.jpg)
Baltimaade kaitsekulutuste kasv on maailma kiireim, kulutused Eesti, Läti ja Leedu kaitsehangetele on alates Ukraina konflikti puhkemisest peaaegu kahekordistunud ning suurenevad järgmisel kahel aastal veel kaks korda, selgub analüüsifirma IHS Markit täna avaldatud raportist.
Läti, Leedu ja Eesti suurendasid aastatel 2014–2016 kulutusi kaitsehangetele 210 miljonilt dollarilt 390 miljonile dollarile. 2018. aastaks peaksid Baltimaad üheskoos kulutama uutele kaitsehangetele umbes 670 miljonit dollarit.
«Baltimaade kaitsekulutuste profiil on viimase kahe aasta jooksul järsult muutunud,» ütles mõttekoja IHS Jane's peaanalüütik Craig Caffrey. «Kõigi kolme kaitse-eelarved ületavad 2018. aastaks kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust ning nii Eesti, Läti kui ka ka Leedu kaitsekulutused ületavad siis 10 aasta taguseid kaitse-eelarveid kahe- või kolmekordselt.»
2005. aastal oli Baltimaade summaarne kaitse-eelarve 930 miljonit dollarit ning 2020. aastal on see 2,1 miljardit, sõnas ta. Caffrey sõnul on kaitsekulutuste kasv Baltimaades kiirem kui kuskil mujal maailmas.
Läti ja Leedu kaitse-eelarved on alates 2014. aastast suurenenud kõige kiiremini maailmas, leiab IHS, lisades, et kahe riigi kaitsekulutuste kasvutempo püsib 2018. aastani.
Eesti kaitsekulutused tõusevad mõttekoja andmeil aastaks 2019 501,51 miljoni dollarini 2005. aasta 263,49 miljoni dollari tasemelt. Läti kaitsekulutused olid aastal 2005 279,56 miljonit dollarit ning peaksid 2019. aastal tõusma 613,85 miljonini. Leedu vastavad arvud on 386,47 ja 892,01 miljonit dollarit.
«Baltimaade kaitsekulutuste kasv on seotud vastasseisu süvenemisega Venemaa ja Lääne vahel, mida nimetatakse sageli uueks külmaks sõjaks,» ütles IHSi analüütik Alex Kokcharov. «Me oleme viimasel 2,5 aastal näinud Venemaa ja Lääne poliitilise vastasseisu eskaleerumist sõjalise agressiivsuseni ning me ei prognoosi selle peatset lõppemist.»
Kokcharovi sõnul on Venemaa ja NATO hakanud senisest sagedamini korraldama sõjaväeõppusi ning Läänemerel ja Mustal merel on sagenenud ka vahejuhtumid õhus ja merel. «Venemaa näeb neid alasid suuresti piirialadena.»
«Me ei oota Venemaa laskumist konventsionaalsesse riikidevahelisse sõtta Lääne, sealhulgas NATO liikmesriikidega, ent vastasseis võib kesta aastaid,» ütles analüütik. «See hõlmab ilmselt sõjalise hirmutamise elemente, mis tekitavad muret Venemaa lähinaabrites.»
IHS Jane'i raporti kohaselt jääb Vene kaitse-eelarve 28,6-protsendine kasv 2015. aastal (suurim alates 2002. aastast) lähitulevikus ilmselt Vene kaitsekulutuste tipuks.
2016. aasta eelarves on Vene kaitsekulutused esimest korda pärast 1990. aastate lõppu langenud, seisab raportis. Venemaa vajab relvajõudude ümberrelvastamiskava elluviimiseks kaitsekulutuste kasvu, mistõttu nihkub aastate 2011–2020 riikliku relvastusprogrammi eesmärkide saavutamine ilmselt aastate 2016–2025 programmi.
«Relvakaubanduse vallas on Venemaa järk-järgult turuosa kaotanud,» ütles IHS Jane's-i vanemanalüütik Ben Moores. «Venemaa, kes domineeris kunagi maailma suuruselt teise relvaeksportija India turul, on kaotanud riigis järk-järgult turuosa Iisraelile ja USA-le,» sõnas ta.
Languses on Mooresi sõnul ka Venemaa relvaeksport Hiinasse, sest Peking on välja arendanud paralleelsed tootmisvõimsused.
«Venemaa positsioonid Vietnami, Indoneesia ja India turgudel on head, ent Põhja-Ameerika ja Euroopa firmad pakuvad talle kõigis kolmes riigis tugevat konkurentsi,» ütles IHSi analüütik.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)