/nginx/o/2011/02/14/516061t1he072.jpg)
Šveitsi kohus teatas täna, et heroiini vedamisega vahele jäänud 35-aastane iraanlane saadetakse kodumaale hoolimata mehe väitest, et teda võidakse homoseksuaalsuse tõttu kodumaal taga kiusata, teatab AFP.
Šveits saadab homoseksuaalse narkokulleri Iraani tagasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Föderaaltribunal leidis, et praegusel hetkel pole teada ühtki juhtumit, kus Iraanis oleks keegi seksuaalse orientatsiooni tõttu süüdi mõistetud. Kohus lisas, et nii palju, kui nemad aru saavad, pole homoseksuaalsus Iraani ühiskonnas tavatu ja süstemaatilisest tagakiusamisest seal andmeid pole.
«Praktikas võimud tolereerivad homoseksuaalsust, kui sellega ei tegeleta avalikkuse silme ees solvaval moel,» leidis Šveitsi kohus. Lisaks tõid õigusemõistjad välja, et nende ees seisnud iraanlane on oma samasoolise šveitslasest partneriga kaks korda Iraani reisinud ja sellest pole midagi juhtunud.
Et mõlemad reisid leidsid aset pärast 2005. aastat, leidis kohus, et mehe väide, et pärast Mahmoud Ahmadinejadi presidendiks tõusmist on homode olukord halvenenud, ei pea paika.
Šveitsi kohtu otsuse vastu on juba protestinud Amnesty International. «See, et kohus teatab, et kui ta oma homoseksuaalsust varjab, pole tal mingeid probleeme, pole aktsepteeritav,» leidis organisatsioon.
Kohtu ette sattunud iraanlane jõudis esimest korda Šveitsi 2000. aasta detsembris. Tema asüülitaotlus lükati kaks korda tagasi, kuid 2004. aasta detsembris õnnestus iraanlasel saada siiski lühiajaline elamisluba, sest ta sõlmis tsiviilliidu Šveitsi mehega.
Pärast seda, kui iraanlane aga 70 grammi heroiini smugeldamises süüdi mõisteti, lükati tema elamisloa pikendamise taotlus 2007. aasta detsembris tagasi. Seepeale läks iraanlane kohtusse elamisluba nõudma põhjendusega, et homoseksuaali võib Iraanis ähvardada tõsine karistus ja isegi elu kaotamine.
Mullusel referendumil otsustasid Šveitslased, et teatud kuritegudes süüdi mõistetud välismaalased võib automaatselt maalt välja saata. Selliste kuritegude sekka kuuluvad näiteks vägistamine, rööv, narkokaubandus ja sotsiaalabi kuritarvitamine.